TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile. Burjaadid kinnitavad, et kuna Tsingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad. Jaapanlastel on teooria, et Tsingis on tegelikult üks nende rahvuskangelane, kes lahingu kaotuse järel ei...
Linn asutati 1639. aastal. Tollal kandis linn nime Örgöö (sellest Euroopas levinud nimi Urga). 18. sajandil oli ta tähtis kaubanduskeskus Hiina ja Venemaa vahelisel teel. Aastatel 17061911 oli linna ametlik nimi Ih Hüree ('suur klooster'). Aastatel 19111924 kandis ta nime Nijslel hüree ('pealinna klooster'). Aastal 1924 sai linn tänase nime ja Ulaanbaatarist sai Mongoolia Rahvavabariigi pealinn. Tsingis-khaani vallutused 13. sajandi alguses ühendas kohalik pealik Temutsin karja kasvatavad rändhõimud oma võimu alla ja ülikud kuulutasid ta Tsingis-khaaniks. Seejärel läks Tsingis-khaan suurtele ohtlikele vallutusretkedele- vähem kui kahekümne aastaga läks mongolite valdusesse peaaegu kogu Aasia, alates Süüriast ja Venemaast kuni Korea ja Indo-Hiinani. Kuigi impeerium lagunes peagi mitmeks riigiks, püsib mongoli rahval elavana mälestus ühe ajaloo suurima väejuhi Tsingis- khaani võitudest. Neid on tunnistanud ka terve maailm.Mongoolia on maailmas
1152-54 Magdeburgi piiskop need teha metalli proovi järgi? Novgorodi toodud hiljem, need ümbermonteeritud , vene mõistes juurde teinud kaunistusi. 1330.aastatel uks Sofia katedraali külge. 1262 venelased sõjakäigu Tartusse ja siit need väravad. Mongolite vallutused Venemaal Mongolite riik olnud suurim impeerium ajaloos. Hiilgeajal suur osa Aasiast ja Euroopast oli mongolite võimu all. Mongolite esiletõus toimus väga kiirelt. 13. sajandi alguses kerkis esile Temutsin, hiljem tuntud Tsingis-khaanina. Mongoolias ülikud kerkivad esile, keda nimetatakse nojoonideks, neil sõjaline kaaskond, keda kutsuti nukker`iteks, pooleldi ihukaitse, pooleldi sõjaväelane. Juba 12. sajandil üksteist oma võimu alla suruma. Temutsin suutis esiotsa tõusta. Ononi jõejääres sündis Tsingis-khaan. Kurultai nojoonide kokkutulek, kus valiti Temusin suurkhaaniks ehk Tsingis-khaaniks, mis mongoolia keeles suurkhaan. Ta suutis
otsused võeti vastu toetuskisa tugevuse põhjal. Seal valiti Novgorodi tähtsaim ametimees ehk possaadnik. Vürst oli valitav ja tema võim oli piiratud. Erandine terves Vana-Vene riigis valis veetse ka Novgorodi piiskopi, kellel oli tähtis roll ka ilmalikus elus. Mongolid olid Sise-Aasia steppide rändkarjakasvatajad. Nad jagunesid hõimudeks, mida juhtisid pealikud ehk khaanid. Lisaks olid ka ülikud ehk nojoonid. Hõimud sõdisid pidevalt, aga võimas väepealik Temutsin tõusis teiste seast esile ja allutas oma võimu alla palju hõime. 1206. aastal nimetati ta Tsingis- khaaniks. Tema pojapoeg Batu-khaan otsustas vallutada kõik läänepoolsed maad ning 1237. aastal vallutas ta Kirde- Venemaa. Paari aasta pärast vallutati ka Lõuna-Venemaa ja Kiiev. Vene vürstiriigid pidid hakkama mongolitele makse maksma ja jäid neist sõltuvaks. Venemaa kuulus Kuldhordi (mongolite riik) mõjusfääri. Vürstid pidid ise
annaabi.ee 
