·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioon erineb oratooriumist vaid oma kindla sisu poolest. Passioonide teemaks on Kristuse kannatused. Seda akantakse ette kirikutes Suurel Reedel, mil usklikud elavad mõttes läbi Kristuse piinad ja ristiohvri. Kontsertteosena esitatakse neid väljaspool kannatusaega. Barokiajastul kasutati passioonides suuri tempokontraste. Samuti kasutati järske piano ja forte vaheldumisi. Kui varem esitati heliteosed enam-vähem ühtlase kõlategevusega , siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist ja kahandamist. Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Passioonides tõusis esikohale meloodia. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Tähtsal kohal oli bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis
(Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.) Muusikas sai barokkstiil alguse Itaalias, seal kujunes enamik uusi muusikažanreid ja itaalia muusikud andsid tooni igal pool Euroopas. Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika hakkas väljendama jõulise inimese tundeid. Pingestatus, suured kontrastid, sageli äärmuslik tundelisus, teatraalne esituslaad – need on barokkmuusikale väga iseloomulikud. Kasutati suuri tempokontraste, samuti järske piano (vaikselt) ja forte (valjult) vaheldumisi. Kui varem esitati heliteos enam-vähem ühtlase kõlatugevusega, siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminuendo). Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Muusikateoses tõusis esikohale meloodia. Varem, renessansi muusikas, oli peamiselt levinud polüfooniline stiil, kus kõik hääled olid võrdsed, nende meloodiad põimusid keerukalt ja ühte domineerivat meloodiahäält
2) Koloratuurne mängleva kergusega väljendas vastandlikke tundeid N: rõõmu ja viha. Ilmekuse tõstmiseks hakati kasutama hääle paisutamist (crescendo) ja kahandamist (diminoendo). Muusika rütm muutus rõhutatult aktiivseks hakkasid valitsema motoorsed rütmid (korrapäraste rõhkudega rütmid). Kontraste loodi ka homo- ja polüfoonia kõrvutamise teel (on mitmehäälsus, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel). Armastati ka suuri tempokontraste. P - piano vaikselt f - forte valjult pp - pianissimo õige vaikselt ff - fortissimo väga valjusti ppp- piano pianissimo äärmiselt fff- forte-fortissimo ülivaljusti vaikselt mp - mezzopiano poolvaikselt mf- mezzoforte poolvalju Algusesse tagasi Barokkooper Barokkooper oli hiilgav õukondlik lavateos toretsevad dekoratsioonid, uhked kostüümid...
annaabi.ee 
