Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Mitmes mõttes sarnases see ilmselt Sumeri linnade omaga. Nagu sumeritel, nii valitses enamasti Foiniikiaski linnriiki ja juhtis selle sõjaväge kuningas. Ka Foiniikias oli vabadel kodanikel arvatavasti võimalus rahvakoosolekutel või vastavas nõukogus osalemise kaudu mõjutada riigi poliitikat. Kuid Sumerile vastupidiselt pole Foiniikiast andmeid ei suurte templivalduste ega selle kohta, et riigijuhtimiselt oleks tähtsat rolli etendanud preesterkond. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegevail ülikuil. Hammurapi seadustekogu kõrval on Moosese seadus kõige tuntum muistne Lähis-Ida õigusnormide kogum. Seejuures on need kaks koodeksit oma olemuselt üsna lähedased. Küllaltki sarnastes looduslikus oluds elavate semiidi rahvaste puhul pole see üllatav, peagi näib
Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED Linnriigid Sumeris suured templivaldused ja preestrid juhtis sõjaväge ja valitses riiki mõjukas kiht riigi poliitikas kuningas Foiniikias ole andmeid suurte templivalduste ja rahvakoosolekud, kus kodanikud preesterkonna tähtsa rolli kohta said riigijuhtimist mõjutada Foiniikias suur mõjujõud kaubandusega tegelevatel ülikutel Igas linnas austati kohalikke mees- ja naissoost kaitsejumalaid. Suuremal osal nendest polnud nime, esinesid üldise nimetuse all: Baal (valitseja), Moolok (kuningas) jt. Suur osa jumalaist võeti üle Mesopotaamiast
15 saj. Vallutavad Kreeta. Templeid ei ole sel ajal samuti leitud. Küll on aga losse, näiteks Mükeene oma. Jagatav kaheks: mäetipus loss kõige klassikalisemas mõttes. Troonisruum- megaron. Samuti on olemas keskhoov. Trooniruum Knossose omaga väga sarnane, ainult et mees istus kindlastitroonil. Lossiriigi eesotsas seisis tiitliga mees- wanax, too istus troonil ja tal olid kultuslikud funktsioonid. Talle on omistatud maavaldused- temenos (hiljem väljend templivalduste kohta). Olid Preestrnna- orjad ehk jumala orjad- võisid olla templis teenijad. Kirjutatud rituaalid- troonikandmine, jumala kandmine, aseme tegemine (jumalale?) ja tapaohver (keda ei söödud ära). Annetati ka inimesi jumalatele. Jumalannasid (potnia) on nimetatud rohkem kui jumalaid. Potnia võib olla ka jumalanna üldnimetud. Potnia ippia- hobuemand. Sitopotnia- viljaemand Pyloses on kõige enam nimetanud Poseidonit. On olemas ka Poseidoni naine Posidaia. Vahepeal oli
annaabi.ee 
