kodumaal edasi, kuid nüüd juba külades. 13. sajandil toimus uus kultuuriline tõus, kuid 16. sajandil vallutasid maiade maa hispaanlastest sissetungijad. MAIADE MÄLESTISED Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. KASUTATUD KIRJANDUS *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia" *www.photoseek.com/ mexico.html Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad. Nad
Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Kokkuvarisemine 700800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks. 13001500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema kuni Hispaanlaste vallutusteni nende aladel.
Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Kunst Maide kunst aastast 250 pKr 900 p.Kr oli uue maailma ilusaim. Maiad kujundasid iseloomuliku
Ameerika võimsaim rahvas. Jukatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid(1350- 1521 a pKr). Nad olid rändhõim, kes jõudis Mehhiko orgu 13. sajandil. Umbes 1430ndatel aastatel alustati riigi laiendamist, eesotsas selleaegne valitseja Itzcoatl. 1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud
Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. 17 Olmeegid Olmeegid on 14.-3. saj. eKr. Mehhikos, tänapäeva Veracruzi, Tabasco jmt. osariigi alal elanud ja mitut keelt kõnelnud indiaani hõimud, Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku eKr
annaabi.ee 
