ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe
kõigile Talitused - oraaklid, unenägude tõlgendamine ja ennustamine, ohvri toomine enne igat lahingut hea õnne tagamiseks Pühamute rohkus Igas linnriigis olev pühamu asub tenenos'el ehk pühal territooriumil, kus oli keelatud suguühe ja mõrv. Bomos ehk altar oli kultuse keskpunkt (igas templis 1 keskne altar jumalale, kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita. Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule. Igal pühamul oli oma preester, kes tegeles usutegevustega selles pühamus. Preestrid ei olnud eriline ühiskonnakiht või seisus vaid suguvõsad. Olulisim komme oli ohvritoomine Ohvritoomise juurde kuulub ka palve. Seda võis teha igaüks, kuid
Selles seoses tuuakse Kyrose edikt veelkord ära, sedapuhku arami keeles (Esr 6,3-5; vrdl. 1,2-4). Kuigi Esra raamat annab üsna selge pildi kõigest, kerkivad esile ajaloolised kahtlused. Esiteks vastab kõik ülitäpselt Krooniku ajalooteoloogilisele kontseptsioonile: Kyrose võimuletulekuga on kohus Iisraeli üle kohe lõppenud; kohemaid vabastab Kyros ekskulandid, kes hulgaliselt pöörduvad koju tagasi: nemad üksi kohtus puhastatuna on tõeline Iisrael, kes ei saa elada ilma templita Jerusalemmas ning seepärast seda kohe ehitama hakkavad. Endastmõistetavalt tuleb sellest restauratsioonist hoida eemale kõik, kes ei kuulu tõelise Iisraeli hulka, ühtaegu seletab see teoloogiline teooria, miks tempel tegelikult sai valmis palju hiljem ning arvab selle samaarlaste süüks. Sellele põhikahtlusele lisandusid teised. Esra I, kus tuuakse ära Kyrose luba tagasi pöörduda ning ehitada üles tempel on kronistlik teade. Edikt vormilt ja sisul erineb
annaabi.ee 
