märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. *Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav. Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku. *Päikesejumal Inti, Inka kuningasoo jumalik esivanem.
kliimaolud ja põllumajanduslik allakäik. Teisalt on ka võimalik, et esmalt varises kokku Tiwanaku poliitiline reziim ja seejärel hüljati riigi poolt hooldatud niisutussüsteemid. SICANI KULTUUR 800-1375 a pKr 12 Palju aastaid on Sicani kultuuri rabavat arhitektuuri ja kunstiteoseid seostatud Lambayeque kultuuriga- oru järgi, kus leiti Sicani peamised monumendid. Sicani kultuurile on omased savitellistes templiplatvormid ja kuldesemed. Sicani religiooni peamiseks väljenduseks näivad olevat nõndanimetatud Sicani jumaluse kujutised. Selle tuntumad näited esinevad kuldplekist lehtedel suure komakujuliste silmade näona, ent samuti võib neid kujutisi näha tekstiilil ja savinõudel. Sicani keraamika oli varasemaga võrreldes uuenduslik, kuid Sicani tsivilisatsiooni hilisemate aegade silmis jäädvustavaks ja isikupära rõhutavaks tunnusjooneks said edusammud metallivalus.
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni põlluharimine oli erinev viljaka poolkuu omadest (viljaka poolkuu piirkonnas sajab vihma, E ja M ei saja). Põlluharimisühiskond sai tekkida tänu irrigatsioonisüsteemidele, m oli enne hõredalt asustatud. 6 aastatuhandel eKr hakkasid kujunema suuremad asulad, kus esialgu ei ole näha sotsiaalseid hierarhiat (lossivaremeid). On palju sarnase põhiplaaniga suurmaju, mida peetakse suurperede residentsideks). Selgelt on eristatavad aga templid (templiplatvormid, millest hiljem kujunesid tsikuraadid). Seega on nähtav mudel, kus kogukonda integreeriv asutus on tempel. Selliseid templikeskseid asulaid tekkis nii Põhja- kui Lõuna-Mesopotaamias. 4. aastatuhandel keskel kerkis esile Uruki linn. 4. aastatuhandel teist poolt nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki perioodiks. Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4
annaabi.ee 
