moodustati mustanahaliste vastu organisatsioone Kodusõja võitsid põhja osariigid. Iseseisvussõda 1775-1783 Miks? *peale 7-aastast sõda ei viidud Briti vägesid Ameerikast välja, vaid 10 000 sõdurit majutati elanike juurde *Briti võimud hakkasid nõudma makse *suhkruseaduse uuendamine 1764-asumaadel keelati suhkrut tuua Prantsusmaa kolooniatest, kohustus tuua Briti kolooniatest *kasvas kolonistide rahulolematus Inglismaa ülemvõimuga *templimaksuseadus 1765-eraldi maks ametlikele dokumentidele ja ametnikele *Bostoni teejoomine-tee loopimine merre laevalt, mis saabus Inglismaa Indiast Tulemused? *uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid e USA *esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu - Kontinentaalkongress. *1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni - riikide liidu. *1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust
indiaanlastega kana kitkuda. Neile jättis see mulje Londoni poolsest nende õiguste piiramisest. 1763a Pontiaci vastuhakk (ka põhjus, miks London ei tahtnud, et laieneksid). Põhja Ameerika kolooniatest üritati hakata maksudega tulu teenima. Esimene suur maks oli 1764 Sugar Act, millega reguleeriti melassitolle(suhkrusiirup). 1765 Quartering Act majustuskohustus kolooniatele Briti sõjaväelastele. 1765 Stamp Act(templimaksuseadus?) , millega maksustati kõik, mida trükiti. Kõik see põhjustas väga suurt vastuseisu. Tagajärjena leevendati natukene makse, aga põhimõtteline seisukoht jäi: nende õigus makse kehtestada. 1766 Declaratory Act, millega Briti parlamendil on õigus vastu võtta iga seadus kolooniate suhtes, mis neile pähe tuleb. Seda hakati otseselt käsitlema türannia ilminguna. 1767 Charles Townshend Acts, millega üritati panna peale selged ja väga suured maksud kõikidele Ameerikasse
1748 (võimude lahusus). Rousseau vaateid peeti pisut liiga radikaalseteks. Thomas Paine, briti päritolu revolutsionäär, pamflettid, ,,Terve mõistus". 3.3.4. Iseseisvussõja mõjutused Briti poliitika muutus 1760. aastail, Londoni kasvav surve. Inglismaa vajas võitluseks Prantsusmaaga mehi ja ressursse ning hakkas seetõttu Ameerika asunikele esitama nõudmisi ja kehtestama kaubanduslikke piiranguid. 1765 võeti Inglismaal vastu nn templimaksuseadus, mis kehtestas 1. parlamendipoolse asunikelt otse sissenõutava maksu. Asunike juhid protesteerisid. Seadus tühistati. ,,Bostoni teeõhtu" 1773, edasised intsidendid kasvasid järk-järgult suuremaks vastuhakuks ning 1774. a kutsusid isegi mõõdukamad hääled koloniaalpoliitikat muutma. 1774 sept I Kontinentaalkongress Philadelphias. II istungjärk 1775 mai. 4. juuli 1776 võttis Kongress vastu