Sünnitas poja Horos. Horos maksis oma isa eest kätte. Osiris hakkas valitsema surnuteriiki. KULTUS Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikule olevusele. Vahetalitajaks jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda vaarao käsul ja seega olid nad vaarao esindajad. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisustegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju. Sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul: kuju äratati, teda emmati ja riietati. Seejärel toodi hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatl. Korraldati ka kultusedraamasid, kus osales ka lihtrahvas. Lihtrahva jaoks oli usk jumalatesse lahutamatu osa nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus ei olnud egiptlaste religioonile iseloomulik. Eksimine tuli inimlikust nõrkusest.
Kultus Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikult olevusele. Ta oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Vahetalitajana jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda nö. vaarao käsul. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisusegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju, sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis "äratati", teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel. Pidustuste ajal korraldati mitmesuguseid kultuse draamasid. Surmariigis Surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul
Sel olid väga tugevad, peaaegu muutumatud, traditsioonid. Kultus: Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikult olevusele. Ta oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Vahetalitajana jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda nö. vaarao käsul. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisusegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju, sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis "äratati", teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel. Pidustuste ajal korraldati mitmesuguseid kultuse draamasid. Lihtrahvas: usk jumalatesse oli lahutamatu nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus polnud iseloomulik. Eksimine tuli inimliikust nõrkusest. Tegevused:
annaabi.ee 
