Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said vaid preestrid ja templiteenijad. SURMAJÄRGSUS Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale
püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. MESOPOTAAMIA o Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks o Neile tuli püstitada templeid peale nende rajati neile ka pühamuid o Keset templiõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige 6ähtsamat rituaali jumalale loomade ohverdamisest o Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid 5. Surmajärgsus! EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle
eluajal. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head rõõmutu oleskelu sünges allilmas. Jumalateenistus: Usk oli pragmaatiline: asjalik ja praktilisi eesmärke taotlev. Jumalaid austati selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks. Neile rajatud templid tähistasid jumala kohalolekut ja kaitsesid linna. Templites olid ka majandustegevuseks mõeldud ruumid. Templiõuel kombetalitusi võisid vaadata kõik vabad inimesed, kuid templihoonesse, kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid. Väga levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi. Kiri ja haridus Kiilkiri. Märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Arenes piltkirjast. Kiilkiri on mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. U 3500 eKr sumerite leiutatud. 4 aastatuhandel oli juba piltkiri. Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile
Visuaalselt väljapaistvamad olid kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levnud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Need sisaldasid nii kombetalitusteks kui ka majanduslikuks tegevuseks mõeldud ruume. Keset temliõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige olulisemat rituaali loomade ohverdamist jumalale. Sellest talitusest võisid pealtvaatajatena osa saada kõik vabad inimesed Templihoonesse endasse, kus hoiti jumala kuju, pääsesid aga vaid preestrid. Lisaks igapäevastele kombetalitustele toimusid kindlatel tähtpäevadel ka ülelinnalised religioossed pidustused. Tähtsamatel neist osales ka valitseja. Näiteks Baabüloni iga-aastastel pidustustel sai kuningas uut jumalikku kinnitust oma võimule. Ennustuskunst ja astroloogia Jumalike ennete lugemine muutus Mesopotaamias omamoodi teaduseks, millest annavad tunnistust mitmed meieni säilinud õpetused.
annaabi.ee 
