Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael
pealinnas) Järgmisel, madalamal terrassil asetses kuulus Zeusi altar, mille reljeefkaunistused on hellenistliku ajastu kuulsaimad skulptuurteosed Kõige alumisel terrassil olid sammashoonetega ümbritsetud turuväljak, Dionysuse tempel ja teater. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): • Hellenistliku ajastu kreeka arhitektuuri iseloomustab peamiselt stiilielementide ebareeglipärane käsitlemine ja stiilide segu. Vana, templiehitiste juures välja kujunenud skeem ei vastanud enam uue aja nõuetele ja ülesannetele. • Al III saj eelistati joonia stiili. • Korintose stiili rakendati väikemate ehitiste juures • Korintose stiili monumentaalehitistes tol ajal on tuntuim u 175. a eKr ehitatud Olümpeion Ateenas. • Kreeka sammaste kõrval kasutatakse ka mujalt laevatud (nt Egiptusest) sambavorme • Hiliskreeka arhitektuuris hakkab teatavat osa mängima kaarehitis. See oli
toortellistest abiehitiste olemasolu ).Egiptuse arhitektuuris on mitut tüüpi sambaid . Varaseim sammas oli ruudukujulise ristlõikega massiivne post. Ümarad sambad olid tavaliselt kaetud reljeefidega ( egiptuse reljeef on sissekraabitud reljeef ) või kujutasid pillirookimpu. Kapiteelid moodustusid pillirookimbust või kujutasid endast kas suletud või avatud lootosõit. Egiptlaste peamiseks ehitusmaterjaliks oli (eeskätt haud- ja templiehitiste juures ) kivi. Kõige rohkem kasutati lubja- ja liivakivi, aga ka mitut värvi graniiti, dioriiti, basalti, profüüri, alabastrit ja jaspist. Laialt levinud ehitusmaterjal oli savi, millest osati toortelliseid valmistada juba dünastiaeelsel ajal, hilisemal perioodil ( Uue riigi ajal ) kasutati enamasti põletatud telliseid. Ehituseks sobivat puitu kasvas Egiptuses vähe, seda veeti sisse mujalt ( Liibanonist seedrit, Süüriast kiliikia mändi , Nuubiast musta puud ) ning oli seetõttu kallis
annaabi.ee 
