Maali ainestik on väga salapärane. Tizian ''Magav veenus''. Venuse helendav keha tõuseb tumedalt taustalt esile. Venuse poos on loomulik ja sundimatu. Kasutatud on sooja koloriiti. On näha, et veneetslased kasutasid akti maalimisel elavaid modelle, mitte skulptuure, nagu oli pikka aega kombeks Firenzes. Arhidektuur 16.sajandil sai arhidektide püüdluseks suurejooneline tervik. Uus aeg soosis ka uut moodi ehitiste rajamist. Arhiekti Bramante väikest ümarehitist - tempiettot - peetakse kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Rooma peetri kirik - Michelangelo Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis Rooma Peetri kiriku ehituslugu.
,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud. Bramank Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. (kupliga). Tema nimega on seotud ka 16 sajandi ühe kõige tähtsama maja (püha rooma peetri kirkiku) saamislugu. 15 saj. Lõpul otsustati vana kirik maha lammutada. Otsustati ehitada uus, mis vastaks ajastu nõuetele. Esimesed kavandid ehitisele tegi Bramank. Tema kuppel pidi koosnema kuubist ja kerast, mis tähendas et kuppel pidi olema poolkera kujuline. Kuida Bramanke suri
siiski märkimisväärselt palju. Nt Saint Madeleine'i kirik Pariisis, mis on katoliiklik kirik, kuigi meenutab Kreeka templeid. Prantsusmaa esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis, arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar. Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot. Ehitas peale kõrge kupli, mis meenutab Bramante Tempiettot. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses võeti kirikult ära ja muudeti matusepaigaks. Tähe triumfikaare autoriks J. F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees." Claude-Nicolas Ledoux huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi, vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest
annaabi.ee 
