A. AC B. CW C. WC D. CuOF 6. Milline on terase X12CrNi18-10 keemiline koostis? Student Response Correct Answer A. 0,12%C; 18%Cr; 10%Ni B. 1,2%C; 18%Cr; 10%Ni C. 0,12%C; 1,8%Cr; 1,0%Ni D. 1,2%C; 18%Cr; 1,0%Ni 7. Milline on tempermalmide margitähise tähttähis? Student Response Correct Answer A. GJL B. GJS C. GJM D. GJT 8. Mis tüüpi on sulam ja milline on sulami AlCu5Mg2 koostis? http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. 7 2. Malmi kasutamine 2.1 Toidunõude valmistamine Malmi on kasutatud juba sajandeid toidunõude valmistamisel tema hea kuumuskindluse tõttu
Küsimus 4 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Teraste margitähises tuuakse nende keemiline koostis (legeerivate elementide sisaldus): Vali üks või enam: a. sõltuvalt legeerituse astmest täisarv % või kordaja võrra suurendatult b. alla 1 % olevate elementide sisalduse korral arvu ei tooda c. kümnend % d. täisarv % Küsimus 5 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on tempermalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJS b. GJT c. GJL d. GJM Küsimus 6 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on alumiiniumi valusulamite tähttähis EN järgi? Vali üks: a. AK b. AW c. AL d. AC Küsimus 7 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis sulamiga on tegemist - CuSn 10? Liik ja koostis? Vali üks: a. tombak; 10% Zn b. pronks; 10% Cu, ülej. Sn c. pronks; 10% Sn, ülej. Cu d
Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Malmi valu Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi.
põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust. - Lõõmutamine on põhioperatsioon valgemalmstruktuuriga valandeist tempermalmistruktuuriga valandite tootmisel. Hallmalmvalandite korral kasutatakse lõõmutamist sisepingete kõrvaldamiseks ja kõvaduse vähendamiseks töödeldavuse parandamise eesmärgil koos plastsuse ja sitkuse tõusuga. - Normaliseerimise eesmärk nii hall-, keragrafiit- kui ka tempermalmide korral on mehaaniliste omaduste parandamine – tugevuse ja kõvaduse tõstmiseks ning sellega kaasneva kulumiskindluse tõus. - Karastus - karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis.
plastsusega ja habras). 2. Ferriitmalm (ferritic cast iron) - mille struktuur koosneb ferriidist ja grafiidist. Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kuid suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm (ferritic-pearlitic cast iron) - mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu ei ole võimalik saada 100 %-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur tempermalmide korral saadakse termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused.
Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb
Ferriidi tõttu on malmil väike kõvadus ja tugevus, kui suurem plastsus. 3. Ferriitperliitmalm, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. Niisugune struktuur on väga sagedane hallmalmi puhul, kuna erinevate jahtumiskiiruste tõttu (valandid on erinevate seinapaksustega) ei ole võimalik saada 100%-lise perliitstruktuuriga malmi. Kui ferriit- või perliitstruktuur saadakse tempermalmide korral termotöötlusega lõõmutamisega, siis teiste malmiliikide (hall- ja keragrafiitmalm) korral tekib see jahtumise protsessis. Üldjuhul esineb kõrvuti perliidiga struktuuris ka ferriit. 8.a.Metallide ja sulamite omadused Füüsikalised - Tihedus - Sulamistemperatuur - Kõvadus - Elastsus Mehaanilised - Tugevus - Voolavus- ja tugevuspiir, väsimus- ja roometugevus; - Plastus, sitkus Tehnoloogilised
annaabi.ee 
