Ükski uuring pole siiani kinnitanud, et inimene suudaks hankida infot ümbritsevast veel kuidagi teisiti. Meelte arv on erinevate käsitluste kohaselt erinev, kuid üks tavalisemaid on jaotus viieks: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu.
Plaanipärane värvide terapeutiline kasutamine algas 19. sajandi lõpul. 6. Üks värviteooria liike põhineb kolmel põhivärvil - sinine, punane ja kollane. Need põhivärvid annavad spektreid, mis mõjudes inimesele nägemisretseptorite kaudu avaldavad kas rahustavat või aktiveerivat toimet. Ühes eksperimentaalses katses tõestati seaduspärasus, et inimese temperatuuritaju sõltub ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Värvid, olles igapäevase elu lahutamatud kaaslased, mõjutavad sageli inimese tujusid ja enesetunnet, tervist ja käitumist. Iga värv eraldi ja teistega kombineerituna kätkeb endas teatud ,,mõjusagedust". Kollane on värviringis kõige heledam, väljapoolekiirgavam ja säravam, kuid võrreldes punaste
Isegi haigestumine väheneb. Interjööris pole tarvis rakendada väga palju värve, kuid ainult ühe-kahe värvi eelistamine ei ole samuti õige. Ühetooniline ruum kutsub esile väsimuse. Põhjuseks on värvitundlike rakkude ebaühtlane koormus, seega peame leidma ka mõned teisi värvitundlikke rakke koormavad detailid, et koormus oleks enamvähem võrdne. Värvid jagunevad soojadeks ja külmadeks. Üheks eksperimetaalelt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritevast värvist. Nii võib külmas toonis(sinises) ruumis sama temperatuuri tunnetada kolme-nelja kraadi võrra madalamana kui oojas (punases) ruumis. Soojadeks toonideks loetakse ka oranzi, kollast ja roosat ning külmadeks rohelist, musta, lillat ja valget. Siinkohal võiks näiteks tuua ühe Saksamaal sooritatud katse: kahest täpselt ühesugusest kontoriruumist värviti üks sinakasroheliseks, teine oranzikaspunaseks. Seejärel hakati
Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie 20 organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Kokkuvõte 21 Kasutatud kirjandus 1. Ryberg, K. (1995). Elavad värvid. Sinisukk & Co. 2. http://www.teraapia.com/?topic=116 3. http://naistekas.delfi.ee/persoon/mehejutt/article.php?id=5040464 4. Verner-Bonds, Lilian
pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. (9) Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. (9) 3 3. VÄRV KUI SÜMBOL Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid
paisumist soojendamisel (18. sajandini ainus temperatuuri mõõtmise viis) seletati soojusaine juurdevooluga. 45 Soojuse (ja temperatuuri) mõiste põhineb soojusaistingul. Kui me oleks kõigusoojased, vaevalt siis niipea sellele tähelepanu oleks pööratud. Püsisoojaste loomade-lindude jaoks on aga kehatemperatuuri säilitamine üks tähtsamaid eluülesandeid ning sellest tulenev väga täpne temperatuuritaju pidi varem või hiljem viima vastavate mõõteriistade rakendamisele. Termomeetri, mis põhineb vedelike soojuspaisumisel (ja mis lubab temperatuuri mõõta kuitahes suure täpsusega) arendasid välja Fahrenheit, Reamur ja Celsius aastatel 1714 -- 1750; nende erinevail gradueeringutel põhinevad skaalad on kasutusel tänapäevani. Tänapäeva füüsika seisukohalt pole termodünaamika sisuks mitte niivõrd soojuse kui gaaside käitumine
annaabi.ee 
