mõõtur Joonepikkuse mõõtmine niitkaugusmõõturiga On kaks varianti, latt on risti viseerimisteljega (latt on vertikaalne ja viseerimistelg horisontaalne) või latt ei ole risti viseerimisteljega (latt on küll vertikaalne, kuid pikksilm on kallutatud kaldenurga võrra. Mõõdetud joonepikkuse täpsuse hindamine Otse- ja vastassuunas mõõtmisviisi rakendamine ja kaldest tingitud parandi arvestamine. Parandid lindiga mõõdetud joonepikkustele: temperatuuriparand t (1° tõusu korral pikeneb 100 m teraslint 1,25 mm), lindi pikkuse ja etaloni (komparaatori) pikkuse erinevuse määramine, lindi tegelik pikkus Parandid elektroonilise kaugusmõõturiga mõõdetud pikkusele Kaugusmõõturi konstant c
ümberfokuseerimise viga ( mõjub sarnaselt kolimatsiooniveaga, sest ümberfokuseerimisel muutub mõnevõrra viseerimistelje asend ja sellega seoses ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed. 19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: Kompareerimisparand Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t to)+β lo (t² t²o), kus α on joonpaisumistegur, β joonpaisumise ruuttegur ( kasut kõrgtäpsetel mõõtmistel), mis määratakse iga traadi jaoks eraldi spetsiaalsete uuringutega, lo traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = ∆h²/(2 l ) h²*² / (8 l³) kus: ∆h on
keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( 5d /D = 1/N). 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand 5lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga: 5 Dk = D 5l k / 20 , kus 5 D k mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos?
väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand lk lindi kompareerimisparand D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos
Nivelleerida pilvise ilmaga, tempratuurigradiendid väikesed (ühtlane temperatuur). Kuumadel päevadel nivelleerida vaid hommikul ja õhtutundidel TEMPERATUUR mõju instrumendile Enne mõõtmisi anda instrumendile aega aklimatiseerumiseks (1minut iga temperatuurierinevuse kraadi kohta). Nivelliir ja latid varjata otseste päikesekiirte eest nii mõõtmise kui transportimise ajal (päiksevarjud, kastid). Täpsematel mõõtmistel võtta arvesse invar-riba temperatuuriparand. LATID Jaotiste vead. Nõuetekohane kontroll ning kalibreerimine. Tänapäeval on võimalik teha automatiseeritud kontroll iga jaotise pikkuse kohta. · Lati kalle Vesilood või teised meetmed kalde elimineerimiseks (edasi-tagasi kõigutamine). NIVELLIIRID Vajumine pehmes pinnases (kuuma päevaga asfalt ebastabiilne!) või statiivi jalgade kaardumine. Kompensaatorite vead magnetiseerumine) · Parallaks· Optika puudujäägid lugemite võtmisel 66
annaabi.ee 
