tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa kütab ahju soojaks, siis saavad ahjukividest antud süsteemis kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad. Samas on toal samuti mingi soojus, hoolimata sellest, et see on madalam kui ahju soojus. Seetõttu tuleb soojust jälgida absoluutse temperatuurina ehk Kelvini skaala järgi. Nagu printsiip ütleb, hakkab ahju soojus vaikselt kanduma toale. Selle protsessi käigus ahju soojus väheneb ja toa soojus tõuseb. Isegi kui majal on hea soojustus, muutub nüüd maja väliskeskkonna jaoks soojemaks kehaks. Seega hakkab maja soojus ka välistemperatuurile kanduma ja toimub niinimetatud ,,ilma soojaks kütmine". See ongi see, mida paksude seinte ja soojustuste ehitamisega vältida püütakse, et tube nii palju kütma ei peaks. Pole võimalik, et
atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera keskmise temperatuuri tõusmine. Maakera temperatuuri mõõdetakse ookeani ja atmosfääri keskmise temperatuurina. Graafikud näitavad et maakera keskmine temperatuur on pidevas tõusus. Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine; Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse pinnase reostuseks prügi reostust. Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud. vee saastumine; Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti
majast välja lekib. Infrapunakiirguse abil on võimalik mõõta ka kehade temperatuuri: selleks on olemas infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista optiline süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõtjale (detektorile). Viimane muundab talle pealelangeva kiirguse intensiivsuse elektrivooluks, mille tulemus näidatakse mõõteriista tablool kiirgava keha temperatuurina. Infrapunatermomeetriga saab mõõta keha temperatuuri ilma objekti puudutamata. Lugem saadakse peaaegu hetkeliselt mõõteriista elektroonilisele tabloole. 5 2 SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Soojuskiirgus avaldab inimesele nii psühholoogilist kui ka patoloogilist mõju. Psühholoogiline mõju on seotud inimese sattumisega kuuma ja
oleks see 21 ... 25 0C, aga raske füüsilise töö korral 12 ... 17 0C. Soe eraldub inimese kehast peamiselt konvektsiooni ja kiirguse teel, seetõttu mõjutavad soojatunnet ühtviisi nii õhu kui pindade temperatuur. Pindade koondmõju väljendatakse kiirgustemperatuuriga, mis võrdub ligikaudselt akende ja seinte pindade kaalutud keskmise temperatuuriga. Kiirguse ja konvektsiooni koosmõju väljendatakse operatiivse temperatuurina, mis on ligikaudu õhu temperatuuri ja kiirgustemperatuuri keskväärtus. Lae ja vertikaalpindade suurim erinevus on normeeritud. Pindade temperatuuri saab mõjutada soojustusega: mida parem on soojustus, seda väiksem on välispiirde pinna ja ruumi sisetemperatuuri vahe. Ruumi temperatuur ei püsi konstantsena, vaid muutub välistemperatuuri muutuse, soojakoormuse jm põhjusel. Kiired temperatuurimuutused on ebamugavad, muutumiskiirus peaks olema alla 1,10C/h
annaabi.ee 
