sajandist. · Elektrienergiat hakati tootma 20. sajandi alguses. · 1960 hakkas USA-s tööle esimene geotermaalelektrijaam. Geotermaalenergia ressursid ·Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga U, Th ja K isotoopide lagunemine maakoores. ·Geotermaalenergiat saab kasutada aladel, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. ·Sobilikud tingimused on olemas vulkaaniliselt aktiivsetel aladel (laamade äärealadel). ·Soojuse tootmiseks kasutatakse põhiliselt madala- temperatuurilist geoteramaalenergiat (10-150°C). ·Elektri tootmiseks läheb vaja kõrgemat temperatuuri (150-379°C). Geotermaalelektrijaam Geotermaalenergia eelised ·Mõju keskkonnale on väike. ·Geotermaalelektrijaamad ei saasta õhku. ·Kasutab ammendumatut energiaallikat. ·Pidevalt kättesaadav. Geotermaalenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Mõningal määral soodustab kliima soojenemist ja happevihmade teket. ·Mürgised kemikaalid (Hg, As, B, Sb) võivad õhku
31. Seadme miinus pool? Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis. MAASOOJUSPUMP 32. Nimeta maasoojuspumpade liigid? maapealne kollektor ja põhjavee kollektor 33. Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia? Põhjavees, maapinnast 34. Milline soojuskandja voolab torustikus? vesi 35. Milleks kasutatakse maasoojuspumpa? Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks 36. Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa? Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites 37. Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis? Õigesti tuleb paigaldad Häired soojussõlem töös: 38. Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6) Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liigaväike Filter on ummitunud Soojusõlmes on soojusallika peale vool liiga väike
Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni *Osooni kontsentratsioon on kuni 10 ppm (20 000g/m3) Troposfäär *Troposfäär ulatub maapinnalt 9 17 km kõrguseni *Temperatuur langeb troposfääris 17 0C maapinnalkuni -52 0C troposfääri ülemistes kihtides *Troposfääris toimuvad protsessid, mis kujundavad ilma *Troposfääri lahutab järgmisest kihist tropopaus *Kokku moodustavad troposfäär ja tropopaus atmosfääri alumise kihi
annaabi.ee 
