100 (ideaalne kasutegur) T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? Q Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. S = T S entroopia muut Q üleantav soojushulk T süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist. Põhjenda.
T2 23) Millist energiat on võimalik kasutada töö tegemiseks? Igasugust energiat ei ole võimalik kasutada. Mida kõrgem on töötava keha temperatuur, seda kergem on selle keha siseenergiat ära kasutada eh tööks muuta. Töö tegemiseks on võimalik kasutada energiat, mis lähtub kõrgema temperatuurilisest reservuaarist madalama temperatuurilise energiareservuaari olemasolu korral. 24) Mis on entroopia? ΔQ Entroopia on suurus, mis kirjeldab energia kvaliteeti. ΔS = T ΔS – entroopia muut ΔQ – üleantav soojushulk T – süsteemi temperatuur 25) Kas isotermilises keskkonnas saab energiat kasutada? Isotermilises keskkonnas ei saa energiat mingil juhul kasutada. 26) Kas termodünaamika printsiibid võimaldavad Maa elukeskkonna säilimist.
temperatuuri vahelise kujundi pindala kajastab aastast kalorifeeri soojustarbimist. Sissepuhkeõhu kõveraga pärast tagastit, sissepuhkeõhu temperatuuri joonega ning välisõhu temperatuuri kõveraga piiratud kujundi pindala näitab soojustagastist saadavat aastast soojustarbimist. Nende kahe kujundi pindala kokku on aastane soojustarbimine ilma tagastita. Joonisel on kujutatud kestuskõveral aastane soojustarbimine 0,6 ja joonisel 4 0,8 hetkelise temperatuurilise kasuteguri korral. Joonisel on Soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi soojustarbimine, kui sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,6 Eelnevalt toodud näite korral oleks tegelikuks aastaseks tarbimiseks 200*(1- 0,77)= 46 MWh, mis on peaaegu 2 korda väiksem vigasest arvutusest (80 MWh). Joonisel on Soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi soojustarbimine, kui sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,8
määratletud kolme vabadusastmega (i=3) kaheaatomilised vesiniku (H2), hapniku (O2) molekulidel jt. on i=5 , molekulidel, mis koosnevad kolmest ja enamast aatomist on i=6. Molekulaarfüüsikas kehtib kineetilise energia võrdse jaotumise seadus vabadusastmete järgi, järelikult, mida suurem on molekuli vabadusastmete arv, seda suuremat siseenergiat omab kilomool gaasi püsival temperatuuril. Gaasi siseenergia on võrdeline absoluutse temperatuuriga. Keha saab kuumutada kas mehaanilise või temperatuurilise toimega. Mehaanilisel toimel, näiteks gaasi kokkusurumisel, mõõdetakse toime suurust tehtud tööga. Temperatuuri toimel, näiteks kontaktis kõrgema temperatuuriga kehaga on toime suuruse mõõduks soojushulk (Q). Seda terminit on mugav kasutada energia ülekandeprotsesside kirjeldamisel. Seega on keha temperatuuri tõstmiseks vajalik talle anda teatud kogus soojust (Q) või teha tööd tema kokkusurumiseks. Keha temperatuuri tõus annab tunnistust tema siseenergia suurenemise
T = p. (5.4) ps Gaasitermomeeter on praktikas ebamugav kasutada, pealegi nõuab ta anuma ruumala jäävust, mida pole laias temperatuurivahemikus mitte kerge realiseerida. Seepärast kasutatakse praktikas kuue reeperpunktiga rahvusvahelist temperatuuriskaalat, mille korral erinevates temperatuurivahemikes on erinevad termomeetrilised kehad ja temperatuurilise parameetri sõltuvus temperatuurist on valitud nii, et skaala oleks kooskõlas gaasitermomeetri omaga: et temperatuuri väärtused langeksid kokku gaasitermomeetri näitudega. Valemist (5.4) tuleb välja põhimõttelise tähtsusega järeldus: et gaasi rõhk on põhimõtteliselt positiivne suurus, siis ei saa ka absoluutne temperatuur olla negatiivne. Temperatuuri minimaalne võimalik väärtus on null, siis on ka rõhk null, seega siis molekulid ei põrku
kõrgetemperatuuri- lise soojuse koostoot- mine, kuni 2 MW SOFC 500 Maagaas, õhk 73 Elektri ja kõrge- 1 000 kivisöe-gaas 60 65 temperatuurilise soojuse koos- tootmine, 10 100 kW Tabel 6.10 Kütuseelementide tüüpilised rakendused Tüüpiline Portatiivsed Autod, Elektri ja soojuse
annaabi.ee 
