tt = tnt 15 tt = 14,8; tx = tnt + 15 tx = -7. 7 Temperatuuride vahemik: Tn = tnt - tt Tn = 36,8 - positiivne; To = - (tnt tt) To = -36,8 - negatiivne. Horisontaalse liikumise arvutused = 10 - päikesekiirgusest tingitud temperatuurikoormus pindadele, mille katte paksus on 150 mm, sh asfaltkate, deformatsioonivuukide liikumisvaru arvutamiseks. T = tVII + T tnx + C T = 61,8; Lt = 63000mm temperatuurivahemik; f = 1,2 osavarutegur; -5 = 1,010 betooni joonpaisumistegur; = Lt*T** f a = 0,047m. Vuugi laiuseks on seega leitud 4,7 cm.
Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi. Omakaalukoormus Omakaalukoormuste hulka loetakse konstruktsioonide omakaal g (N/m²), neile kinnitatud kohakindlate seadmete kaal, samuti pinase kaal. Konstruktsioonide
suitsugaaside temperatuuri langemisel (s. o. mahu vähenemisel) nende tõustes korstna otsa poole. . Sissevoolu- ja muud suuremad avad korstna seintes nõuavad erilist raamistust ja konstruktsiooni. Väiksemaid avasid (kuni laiusega 50 cm) erikonstruktsiooniga ei ääristata. Korstna ristlõige on domineerivalt ringikujuline, kuid esineb ka polügonaalseid kontuure. 11.2 Korstna arvutused Korstna koormusteks on tema omakaal, tuulekoormus ja temperatuurikoormus. Temperatuurikoormus Kogu seina soojatakistus on kus s - soojajuhtivus korstna sisepinnal ( kui suitsugaaside temperatuur on 30... 100º C; 101...300º C ja rohkem kui 300º C, siis võib võtta v vastavalt 28, 33, 50); v - soojajuhtivus korstna välispinnal, mis oleneb tuule kiirusest vt (kui vt = 1... 5, 6...8, >8 m/sek, siis v on vastavalt 10, 14, 20); v; s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid . Hariliku tellise puhul sõltub palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus
vooder teha happekindlatest kuid esineb ka deformatsiooni vahet ja tellistest, happekindla polügonaalseid kontuure. määratakse vastavate mördil. Seejuures tuleb Korstna arvutused Korstna algandmete korstnapea sisepind katta koormusteks on tema alusel. Korstna kuju veel happekindlate omakaal, tuulekoormus ja taastamiseks rakendub võõpadega. Kui SO2 temperatuurikoormus. vastupidine moment sisaldus ületab 2% Temperatuurikoormus vertikaallõikes, mis suitsugaaside mahust, siis ei Kogu seina soojatakistus on põhjustab välispinnal soovitata raudbetoonkorstnat 1/k=1/s+v/v+i/i+s/s+1/ vertikaalpragude tekkimise. üldse kasutada. Korstna v kus Variandiks on siin korsten ülemine horisontaalpind s - soojajuhtivus korstna välimise tugevdusrõngaga.
annaabi.ee 
