Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Reljeefist tingitud lokaalsed temperatuuri erinevused künka lae ja oru põhja vahel võivad kevadel ja sügisel maksimaalse temperatuurikontrasti esinemise ajal ulatuda koguni 10 kraadini. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui
Sisemeri- meri, mis on 1 või mitme väina kaudu ühenduses ookeaniga või teise merega Ääremeri- maailmamere osa, mis külgneb mandriga Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud Selfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk self( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri) Maailmamere soolsus- 3,45% Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused? Maismaal: väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front
S- Päikese otsekiirgus maapinnal D- päikese hajuskiirgus maapinnal Ea- atmosfääri soojuskiirgus R- maapinnalt peegeldunud kiirgus Em- maapinna soojuskiirgus Q= S+D päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal A - maapinna albeedo Ef- maapinna efektiivne kiirgus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinna suhtes kaldu kiirte korral Soojusbilanss Maismaa ja veekogude temperatuurikontrasti põhjused Maismaal: (1) väike soojusjuhtivus, (2) segunemine puudub, (3) madalam aurumistase, (4) väiksem erisoojus Meredes: (1) suur soojusjuhtivus, (2) intensiivne segunemine, (3) intensiivsem aurumine, (4) suurem erisoojus Inversioon: teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud
maalähedase õhukihi temperatuuri tõus Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem, kui pinnasuhtes kaldu kiirte korral Maakera loodusgeograafilised vöötmed: põhja-polaarvööde arktiline lähisarktiline parasvööde lähistroopiline troopiline ekvatoriaalne troopiline lähistroopiline parasvööde lähisantarktiline antarktiline lõuna-polaarvööde SOOJUSBILANSS Maismaa temperatuurikontrasti põhjused: Merede temperatuurikontrasti põhjused: 1. väike soojusjuhtivus 1. suur soojusjuhtivus 2. segunemine puudub 2. intensiivne segunemine 3. madalam aurumistase 3. intensiivsem aurumine 4. väiksem erisoojus 4. suurem erisoojus isoterm e. samatemperatuurijoon – joon kliimakaardil, mis ühendab ühesugused õhutemperatuuriga punkte
annaabi.ee 
