protsesse. süsteemi käitumise abs 0-punkti lähedal, järeldub abs 0- Keemilise reaktsiooni entalpia - soojusefekt, mis punkti põhimõtteline saavutamatus. Kristalse aine kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui P ja T ei muutu) entroopia läheneb nullile, kui T läheneb 0 K. Kirchhoffi seadus: Reaktsiooni soojusefekti Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab temperatuurikoefitsient on võrdne reaktsioonist osavõtvate ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja ainete soojusmahtuvuste aritmeetilise summaga, eksperimentaalselt uurida arvestades stöh. Koef. Ning et lähteainete stöh. Koef. On Vaba energia see energia, millega süsteem saab suhelda negatiivsed. väliskeskkonnaga, väljendab süsteemi energia töövõimet. Komponendid üksteisest sõltumatud koostisosad, mille
• Modulatiivsed adaptatsioonid - kohanemised (mõnest tunnist mõne nädalani) Mehhanismid: - muutused substraadi kontsentratsioonis (suhkrute akumulatsioon reaktsioonina külmale) - ensüümide asendamine teiste isovormidega milledel teistsugune temperatuurioptimum - keemilised ja struktuursed muutused biomembraanides • Evolutsioonilised adaptatsioonid (väljenduvad sageli suuremas kohanemisvõimes) Temperatuurikoefitsient Q10 - temperatuurisõltuvuse kirjeldamiseks • Iseloomustab muutuste määra keemilises või bioloogilises süsteemis temperatuuri kasvamisel 10 kraadi võrra • Q10 on konstantne kui temperatuurisõltuvus on eksponentsiaalne (Q10 = 2) • Kui muutused on temperatuurist täiesti sõltumatud, siis Q10 = 1 (ehk optimaalne) • Mida temperatuurist sõltuvam on muutus, seda kõrgem on Q10 • NB
sama arvuga. · H märk muutub protsessi suuna pööramisel Pärisuunalise reaktsiooni soojusefekt on absoluutväärtuselt võrdne ja märgilt vastupidine pöördreaktsiooni soojusefektiga. · Enamike reaktsioonide soojusefekt sõltub temperatuurist Soojusefektide ümberarvutamisel (konstantsel rõhul) ühelt temperatuurilt teisele tuleb arvesse võtta H sõltuvust temperatuurist. Keemilise reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsient on arvuliselt võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete soojusmahtuvuste algebralise summaga, milles produktide soojusmahtuvused loetakse positiivseteks, lähteainete omad negatiivseteks, ja arvestatakse reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsiente. Tekkesoojus (tekkeentalpia) Ühendi standardne tekkeentalpia (Hf,°298,.sageli kasutatav ühik kJ/mol) on võrdne energia muuduga antud ühendi tekkimisel lihtainetest standardtingimustel (st. kindlatel
annaabi.ee 
