Vaba paisumine – kui välisrõhk on null (paisumine vaakumisse), siis süsteem tööd ei tee Pöörduv protsess – kui ideaalgaas paisub selliselt, et sise- ja välisrõhk erinevad kaduvvähe (võib lugeda võrdseteks): väikseim rõhu muutus võib muuta paisumise suunda. Mittepöörduv protsess – kui sise- ja välisrõhk erinevad märkimisväärselt Soojus (q) – energiahulk, mis kandub üle temperatuurierinevuse tõttu. Energia liigub soojusena soojemalt kehalt külmemale, kuni temperatuurid võrdsustuvad. Kui energia kandub üle ainult soojusena, vastab see siseenergia muudule: U = q soojenemisel on q positiivne, jahtumisel negatiivne Eksotermiline protsess – protsess, milles energia liigub süsteemist keskkonda. Kui energia neeldub süsteemis, on tegu endotermilise protsessiga. Soojusmahtuvus (C) – sama soojushulga saamisel muutub eri ainete
ohttp://uk.saint-gobain-glass.com/content/calumen-0 o Glass Calculator ohttp://us.agc.com/glass-calculator Arvutada, kasutades sisekliima ja energiatõhusus tarkvarasid või üldisi akna omaduste arvutuse tarkvarasid: o IDA-ICE detailse akna arvutus (www.equa.se); o Window (https://windows.lbl.gov/software/window/window.html). Klaasiosa soojusläbivuse puhul on hea teada asjaolu, et klaaspaketi soojusläbivus suureneb välistemperatuuri langedes (temperatuurierinevuse suurenedes). Eriti suurte klaaspindadega hoonete puhul võib see muuta tavapärased varud soojusvarustuse ja küttesüsteemide dimensioneerimisel mittepiisavaks. Klaaspaketi soojusläbivuse sõltuvus välistemperatuurist (Thalfeldt 2016). Punktiiriga on tähistatud väärtus, mis on arvutatud standardtingimustel 28
Entroopia termodünaamikas on sarnane potentsiaalse energiaga mehhaanikas, selle nullväärtus pole üheselt määratud. Üheselt on määratud vaid entroopia muutus süsteemi üleminekul ühest olekust teise. Olgu isoleeritud termodünaamilises süsteemis kaks keha veidi erinevate temperatuuridega T1 ja T2, olgu T1 > T2 . Arvutame süsteemi entroopia muutuse soojusvahetuse protsessis, kui soojushulk Q läheb esimeselt kehalt teisele. Väikese temperatuurierinevuse tõttu on see protsess hästi aeglane, peaaegu tasakaaluline, ja entroopia muutust võib arvutada taandatud soojuste summana: -Q Q S = + >0. T1 T2 Siin äraantav soojushulk on negatiivne, summa on ilmselt positiivne. Seega meie süsteemi kui terviku entroopia kasvas. Saab näidata, et see on täiesti üldiselt nii: Igasugune
valitakse täpselt ühepikkused nivelleerimisõlad, mägedes ei aita seegi) Nivellerimise sütemaatilised vead on tingitud: REFRAKTSIOON Vaatekiir vähemalt 50 cm kõrgusel maapinnast. Nivelleerida pilvise ilmaga, tempratuurigradiendid väikesed (ühtlane temperatuur). Kuumadel päevadel nivelleerida vaid hommikul ja õhtutundidel TEMPERATUUR mõju instrumendile Enne mõõtmisi anda instrumendile aega aklimatiseerumiseks (1minut iga temperatuurierinevuse kraadi kohta). Nivelliir ja latid varjata otseste päikesekiirte eest nii mõõtmise kui transportimise ajal (päiksevarjud, kastid). Täpsematel mõõtmistel võtta arvesse invar-riba temperatuuriparand. LATID Jaotiste vead. Nõuetekohane kontroll ning kalibreerimine. Tänapäeval on võimalik teha automatiseeritud kontroll iga jaotise pikkuse kohta. · Lati kalle Vesilood või teised meetmed kalde elimineerimiseks (edasi-tagasi kõigutamine).
annaabi.ee 
