Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist: e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril k - psühromeetri konstant, mis sõltub õhu liikumise kiirusest termomeetrite ümber t ja t´- kuiva ja märja termomeetri näidud p - õhurõhk Psühromeetrid jagunevad statsionaarseiks (Augusti) ja aspiratsioon psühromeetreiks (Assmann) Statsionaarne psühromeeter koosneb kahest ühesugusest termomeetrist, mis asuvad kõrvuti statiivil meteoroloogiaonnis. Parempoolse termomeetri reservuaari
Normaliseerimine . normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest kuid jahutamine toimub kiiremini seisvas õhus.Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel.Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele. Karastamine Karastamiseks nim niisugust trermilise töötluse operatsiooni kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni.Materjali hoitakse kõrgel temperaruuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C sellisel temperatuuril tekib austeniit martensiitne struktuur.Martensiit struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk.Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%.Jahutus keskkonnana kasutatakse vette mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused,aeglasema aga õli,õhk ja sulametallid.
voolamist filtrites torudes ja pihustamisel. Viskoosus oleneb temperatuurist so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi. TÜNAAMILINE VISKOOSUS See on hõõrdejõud, mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt Pa●sek KINEMAATILINEVISKOOSUS Kõik kütuse viskoosusmõõteriistad on kapillaar viskoosusmeetrid. Viskoosusmaatri skaala töötas välja Engler. Ta võttis 200 Cm ³ vastaval temperaruuril olevat kütust ja lasi sellel läbivoolata kapillaartoru, ning mõõtis selleks kulunud aja. Peale seda võttis 200 Cm³ destvett temperatuuriga 20°C ja lasi läbivoolata semast viskoosusmeetri kapllaartorust °E20° = tk/tv Engleri viskoosust nimetatakse sellepärast tinglikuks viskoosuseks, et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures
annaabi.ee 
