õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks osutusid äärmused ehk standarditele mittevastavad lapsed. Neid õpilasi iseloomustas vähemalt üks silmapaistev erinev temperamendijoon. Uuringusse olid kaasatud ka üliõpilased, kes täitsid Burksi ja Rubensteini temperamenditesti ise. Üliõpilastest ülevaate saamise kaudu sooviti selgitada jätkusuutliku koolitemperamendi Eesti varianti. Probleemseks peetud õpilasi võrreldi tudengistaatusesse jõudnud inimestega. Võrdlusest selgus, et tudengid on optimistlikumad, püsivamad, vähem mõjutatavad, aktiivsemad ja kohanemisvõimelisemad.
erinevate teoreetikute tõdemuste läbi. SOTSIAALSUS JA SOTSIAALSED OSKUSED- NENDE ERINEVUS Sotsiaalsusel on inimeste jaoks erinev tähendus. Enamasti mõeldakse selle all sotsiaalseid oskusi ehk ladusat suhtlemisoskust kollektiivis ning võimet lahendada probleeme kõiki osapooli rahuldaval moel. Ometi on sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused erinevad nähtused: sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon; sotsiaalseid oskusi seevastu õpitakse ning need ei ole sünnipärased. Sotsiaalsuse all mõeldakse huvitumist seltskonnast- näiteks kui inimeste seas viibimist eelistatakse üksindusele. Tegelikult oleks ,,seltskondlikkus" mainitud temperamendijoonele sobivam sõna kui ,,sotsiaalsus". Sotsiaalsed võimed tähendavad oskust tulla erinevates olukordades toime. Sotsiaalsus on soov olla koos inimestega, aga sotsiaalsed oskused tähendavad suutlikkust olla teistega koos. Need
Laps võib aeglaselt harjuda uute toitudega, kuid kohaneda kiiresti uute lapsehoidjatega. Kõik need variandid on normaalsed. Temperament mõjutab käitumisstiili ja on bioloogiliselt determineeritud. Laste sildistamine häirib siiski paljusid eksperte, eriti just probleemsetes vanemlaps suhetes. Ühendades 9 tunnuselise ja kolmetüübilise mudeli saame järgneva tulemuse: Temperamendijoon Kerge Raske Aktiivsus (kui aktiivne on laps üldiselt) madal kõrge Tähelepanu püsivus, tähelepanu kõrvalejuhtimine (keskendumise aste madal kõrge ja tähelepanu saamine kui laps ei ole eriti huvitatud) Intensiivsus (kui valjuhäälne on laps) madal kõrge Regulaarsus (bioloogiliste funktsioonide
annaabi.ee 
