1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad. Ilmnes filosoofiline alltekst, mis järgnevail aastail vaalgi tugevnes. Erilise selgusega avaldub Raua suurejooneline laad ,,Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoses ,,Linnuse ehitamine" ja ,,Kalevipoja surm", temperamaalides ,,Kalev kosjas", ,,Ohver" ja ,,Pesu" ning Pedaspea ja Riguldi rannakülas loodud töödes. Viimaste peamine ainevald on kodumaa loodus ja töötav inimene. Romantiline meeleolu põimub neid suursuguse rahu ja lihtsusega. Kunstniku viimaseid joonistusi, nagu ka kogu tema loomingut, iseloomustab mõtisklev ellusuhtumine. Teosed ,,Kartulivõtmine" ,,Kardsepad" ,,Pakri eit" ,,Mälestused" ,,Puhkus rännakul" Kujundanud ja illustreerinud J
(sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed. Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad. Kokkuvõte Kristjan Raud on toonud eesti kunsti väga palju. Kristjan Raud ei ole toonud
Kristjan Rauda tähtsaim loominguallikas oli eepos ,, Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Kristjan Raua teostes pääses valitsema pidulik, ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad, ilmnes filosoofiline alltekst. Erilise selgusega avaldub tema suurejooneline laad ,, Kalevipoja" juubeliväljaandele, mis ilmus 1935.aastal, loodud teostes ,, Linnuse ehitamine" ja ,, Kalevipoja surm" temperamaalides ,, Kalev kosjas" (1933 ) , ,,Ohver" ( 1935) 12 ja ,, Pesu" (1937 ) Kristjan Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis tema
annaabi.ee 
