Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu.
püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa." Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul. Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga õhtu istus ja tembutas ta kuni kuke lauluni rehes, ja seni ei saanud rehepapp silmagi kinni. Oli rehepeksmise öö, siis ei saanud vaene mees tervel ööl nahka silmadele. Pani rehepapp kartuleid või naereid ahju küpsema, siis koristas vanapagan kõik ära; tõi rehepapp kodust liha või muud sööki kaasa, sellegi jälle varastas vanapagan. Kord rääkis rehepapp oma ohtu kõrtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut lugu. Karutantsitaja istus kõrtsi nurgas ja kuulis ka asjalugu.
Hendrikhansu ,,Põrgu"paljand Mõisaküla poole sõites 7.kilomeetril Laatre teeristil näitab teeviit paremale Hendrikhansu paljand. Sõites 5 km Vana-Kariste poole suunab teetähis veelkord paremale ja umbes 500 m pärast on Hendrikhansu liivapaljand.Paljandi kogupikkus 67m ja kõrgus 6,9m, tekkinud allikate toimel. Paljandi seinalt on leitud monogramme, mis kannavad aastanumbrit 1800 ja tunduvad oma kalligraafiliste tähtedega kui liivasse raiutud kunstiteosed. Legendi järgi elas ja tembutas siin vanapagan. Lopa paljand Lopa paljandi loodusala asub Abja vallas Atika külas, Pöögle (nimetatud ka Lopa) oja kaldal. Punakaspruunist liivakivist kujunenud Lopa paljand ehk ,,Lopa Põrgu" on üks pikemaid huvitava ehitusega Eesti looduslikke koopaid. August Kitzbergi kaudu on paljandil seos Eesti kultuurilooga, nimelt Lopa talu on saanud tuntuks teoses "Kauka jumal" kirjeldatud sündmuste tegevuskohana. Vaida paljand ja koobas
» Kaheksakümnendad Ehkki õpilane Konnula riimis aeg-ajalt juba kolmandas-neljandas klassis, hakkas toona Kommunaariks hüütud õppur-nooruk püsivalt luuletama 15aastaselt. 17. novembril 1989 valmis värssteos «Miks me ei jõudnud kommunismi?», mille avaridadeks: «Keset metsa väike baar, baaris istub Kommunaar». Selsamal unustamatul esimese raske pohmelli päeval valmis Konnula sulest ka seletuskiri «Miks ma koolipeol jõin?». Ahjaa, kooliajal tembutas Contra leivaga varastas kooli sööklast leivakontsikuid, mis on kõige parem osa leivast, kord jooksis, süli krõbedat täis, koguni teeneka ajalooõpetaja pikali, ise ei pannud tähelegi. «Ma pidin päris palju leiba varastama, klassis oli palju neid, kes seda hea meelega mugisid, aga keegi ei olnud valmis sellist avantüüri enda peale võtma,» meenutab Contra. Hilisem koolitee jäi Contral lünklikuks: 1992. aastal ei pääsenud ta Tartusse eesti