on nende osas veidi tagasihoidlikumaks jäänud. Siiski ei saa väita, et mõni luuletus neist päris ilma on- epiteeti on kasutatud igas teoses: ,,Laulik" ehib end sammaldund maja ja säravate tähtedega, Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele üle, sõnastades sõnakuulmatud sõnad, võimatu nõlva, jaheda randme ja ülima pilgari. Runnel on siinkohal jäänud mõistlikkuse piiridesse tembeldades vaid luuletamise lihtsaks, mehiseks tööks ja öö hardaks ning tõsiseks. Personifikatsiooni Runnel kasutanud ei ole, samas kui Lepik on pannud tunnid ruttu lippama, Luik muutnud pliiatsi truuks ja pannud aja valu tundma ning üles tõusma ja Kareva on sõnad sõnakuulmatuks teinud ja paastu taevast kaevama pannud. Nelik on oma luuletustesse peitnud ka teisi lause- ja vormikujundeid, mille tähendus võib igale inimesele olla isesugune.
Õpetajapoolne kiusamine võib avalduda pidevas vigade otsimises ning õpilasele saab osaks korduv kriitika ja surve paremini hakkama saada. Kui sihtmärgiks oleva lapse vanemad võtavad õpetajaga ühendust, seletatakse seda kui konstruktiivset kriitikat, mille eesmärk on last arendada või aidata tal paremini koolitöös edasi jõuda. Või väida õpetaja, et laps on asjast valesti aru saanud ning vastutus kõige eest kantakse üle lapsele, tembeldades lapse käitumist ebanormaalseks. Õpetaja võib last kiusata ka mõnest tema omadusest või nimest kinni hakates. Nimest saab väänata uusi variante, mida esitatakse lõbusate lugude või naljadena, kui sihtmärgiks olev laps ja tihti ka osa klassist saab aru, et tegu on õelusega. Samuti võib õpetaja õpilase tembeldada tema vanema venna, õe või sõbra põhjal laisaks, rumalaks või kellekski teiseks ning laps kogeb seda solvavana.
4. Kolhooside loomine Eestis: Mõiste: kolhoos põllumajanduslik ühismajanduslik ühismajand, mille varad ( põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. Mõiste: sovhoos riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuuluvad riigile Esimesed kolhoosid rajati ENSVs 1947. Vaatamata laialdasele propagandale astusid vaid vähesed talupojad ühismajanditesse. ENSV võimuaparaat üritas talupoegi kolhoosidesse astuma sundida: A) Tembeldades osad talupojad kulakuteks. Kulakutele kehtestati võrreldes teiste talupoegadega kõrgemad maksud ja müüginormid. B) 1949 märtsiküüditamisega, mis tabas eelkõige kulakuteks nimetatud talupoegi. Võimude korraldatud hirmuõhkkond sundis talupoegi edasiste 1949 aasta lõpuks oli kolhoosidesse astunud ~65% talupoegadest. Sundkollektiviseerimine viidi lõpule 1951 aastaks
annaabi.ee 
