Theodor Luts hakkas Eestis filme tegema ajal, mil see ala oli meil alles kujunemisjärgust. Aastail 1926-1932 oli ta viljakuselt ja filmikunstisiseste võimaluste sihipäraste otsingute poolest teine silmapaistev operaator-režissöör Konstantin Märska kõrval. Kuid ta erines nii nimetatuist kui kõigist tollal tegutsenud filmimeestest oma riigitruu ainestikuga ja valmidusega täita ja ise hankida ametlikke tellimusi. Ometi tuleb Lutsu kui praktiku arvele kanda hulk temaatilis-kunstilisi avastusi meie filmiloos. Esimesena kohalikest operaatoreist lülitas ta dokumentaal- (ja õppe-) filmi mängulise süžee ja tõi ekraanile Eesti saared. Seda teemat arendas „Eesti Kultuurfilmis“ edasi Konstantin Märska. Kuid Lutsu suurimaks panuseks meie dokumentaalfilmi arengusse säilinud materjali põhjal jääb tema loodusekäsitlus. Luts avastas Eesti filmikunstile looduse sisemise ilu, oma
Tuntumad mõistatused, mille pealt näiteks lehm teenis põhiosa oma 3. koha punktidest, on: Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits (lehm); Neli neitsit kusevad ühte auku ~ ühe kapa ~ kingakontsa sisse (lehmalüps); Kuum ~ Valge kivi aida all (lehma udar); Üks halg kütab kaks ahju (lehm lakub oma sõõrmeid); Tüvi ülespidi, latv alapidi (lehma saba). Mõistatamisobjektide ja laiemate temaatilis-mõisteliste regioonide populaarsus eesti mõistatuste lahendites näib rajanevat suuresti kahe põhifaktori koostoimel. Need on 1) "visuaalsusfaktor": mõistatused peavad silmas eelkõige oma lahendobjektide füüsilist kuju; soositud näivad olevat eriti silmatorkava kontuuriga, "sakilise siluetiga" asjad (vokk, laev, veski, kirik, äke, regi, lehm jts.), samuti asjad, millega kaasneb valgusefekte (lumi, päike, ahi jts.);
Rohkesti oli tantsulise liikumisega laule Setus. 5.5. Liigitus Regilaulude liigitamises on uurijatel olnud erimeelsusi, sest arvestada tuleb mitmesuguseid tunnuseid. Liigituse jaoks on kõige olulisemad laulude otstarve ja teema, kuid need ei tarvitse omavahel kattuda (tööl lauldud laulus ei kõnelda alati tööst). Laulude otstarve võis aja jooksul muutuda või Eesti eri osades erineda. Viiside iseloomustamiseks on kõige otstarbekam jagada laulud temaatilis-funktsionaalseteks rühmadeks, st arvestada nii laulude sisu kui laulmise olukorda. Regilaulud jagunevad selle järgi kahte suurde rühma · · kindla tegevusega (teatud töö, tavandi, mänguga) seotud laulud · · erinevates olukordades (nt teed käies, erinevatel pidudel jm) lauldud laulud. 6. Kindla tegevusega seotud regilaulud. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud
annaabi.ee 
