aastal, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada.[5][6] Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. Kollaka värvusega haruldane metall tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall elemendi sümbol on Au aatomnumber 79 ladinakeelne nimetus aurum Sulama hakkab kuld 1064.18 °C juures. kulda esineb tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, nt:telluuriga. Arvatakse et enamus Maa kullast on tema tuumas, kuna metalli suure tiheduse tõttu vajus ta sinna
Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga,
.............................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................11 SISSEJUHATUS Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Kusjuures suure enamik on anorgaanilist päritolu. Sinna alla kuuluvad ka sulfiidid ja temaga seotud analoogid, mille ühise rühma nimetuseks on kalkogeniidid. Sulfiidid on ühendid väävliga, analoogidest arseniidid on ühendid arseeniga, teluriidid on ühendid telluuriga ja seleniidid on ühendid seleeniga. Enamus ja kõige tuntumad ning levinumad mineraalid jäävad ikkagi sulfiidide rühma ja ka selles referaadis on suurem tähelepanu pööratud sulfiididele ning selle rühma levinumatele esindajatele. On käsitletud ka analoogide rühmadest igast ühest üks esindaja. Nii mõnedki kalkogeniidid on tema ühendis oleva metalli maagiks, näiteks PbS on plii maak ja ZnS on tsingi maak. Enamasti on nad hallikat värvi, aga leidub
(Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.13) Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu millele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11.(ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul suurte tükkidena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga.(vikipeedia, 25.04.2013) Kulda nimetatakse inimhigi, pisarate ja vere metalliks. Inimkonna ajaloos pole ilmselt ükski metall mänginud nii tähtsat osa kui kuld: selle pärast peeri sõdu , hävitati riike ning rahvaid, sooritatu kuritegused. Kollane metall andis inimesele võimu ja iga valitseja püüdis hankida seda võimalikult palju. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk.7) Antiikmaailmas oli peamiseks kullatootjaks orjanduslik Egiptus. Arheoloogid on
(3) 2 Au+6 H 2 Se O 4 Au 2(Se O 4 )3 +3 H 2 Se O 3+ 3 H 2 O Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d-bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla soontes või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. [3] Õhus on kuld püsiv isegi kõrgetel temperatuurdel ega reageeri hapniku, vesiniku, lämmastiku ega süsinikuga. Kuld reageerib halogeenidega. [4] Plastne ja kergasti töödeldav. Ühest grammist kullast võib venitada umbes 3,5 km traati. Au on väga hea soojus ja elektrijuht. [5] Kuld on haruldane, aga ometi kõigile tuntud metall. Tiheduselt on kuld 5. metall. Au ja wolfram on võrdse tihedusega. Kui Hieron II kuldkroon oleks tehtud volframist, poleks Archimedes saanud
2Pb + 4CH3COOH + O2 → 2Pb[CH3COO]2 + 2H2O plii(II)etanaat (pliiatsetaat) Leeliste konts. lahused: Pb + 2KOH + 2H2O → K2[Pb(OH)4] + H2 kaaliumtetra- hüdroksoplumbaat(II) Vesinikühendid pole iseloomulikud (PbH4, värvitu gaas, laguneb kergesti) Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe Hapnikuga moodustab 6 erin. oksiidi (osa neist veel mitmes kristallvormis), neist on tähtsamad α-PbO – kollane silu PbO Plii(II)oksiid: 2 kristallvormi β- PbO – punane massikoo Kasut. kristallklaasi (ca 24% PbO) valmistamisel. Pb3O4 tripliitetraoksiid: helepunane “pliimennik” – diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2PbO4 - õigem