CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid CrI3: kroom m (III) jodiid CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid CrO2: kroom (IV) oksiid CrO3: kroom (VI) oksiid Cr2O3: kroom (III) oksiid Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid Cr2Te3: kroom (III) telluriid Sulamid Einvar raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam Kromansiil kroomi, mangaani ja räni sisaldav konstruktsiooniteras Nikroom nikli ja kroomi sulam Silkroom räni ja kroomisisaldusega teras Sormait süsinikku ja kroomi sisaldav valurauasulam Stelliit koobalti, volframi ja kroomi sulam Kroommagnesiit kromiidi ja põletatud dolomiidi segu Kroomi kasutamine Parkainena Oksüdeerijana Pigmendina
· CrBr2: kroom (II) bromiid · CrBr3: kroom (III) bromiid · CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid · CrI2: kroom (II) jodiid · CrI3: kroom m (III) jodiid · CrI4: kroom (IV) jodiid Oksiidid · CrO2: kroom (IV) oksiid · CrO3: kroom (VI) oksiid 3 · Cr2O3: kroom (III) oksiid · Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid · Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid · Cr2Te3: kroom (III) telluriid Leitud materjal: www.google.ee http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom.html 4 5
tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid · H2-ga Hg ei reageeri, kuid monovesinikuga tekib gaasiline elavhõbehüdriid HgH. Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt. · Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid). Peenestatud väävliga tekib elavhõbe(I)sulfiid HgS juba toatemperatuuril (lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga. · Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid amalgaame
Kõrgemal tº-l lõhustab metalle (jmt. materjale) tugevamini kui ükski teine sulatis; metallidega moodustab enamasti galliide (mõned neist on ülijuhid) + As → GaAs (galliumarseniid) – väga tähtis pooljuht + P → GaP (galliumfosfiid) - “ - + Sb → GaSb (galliumstibniid) – pooljuht Ga + NH3 → GaN (galliumnitriid) – valgusdioodides, teatud laserites jm. Reageerib ka S, Se ja Te-ga (→ sulfiidid, seleniid, telluriid) Vedelas Ga-s lahustuvad In, Sn, Zn, Al, Au, Ag, Cu. Toatemp-l vedelaid Ga-sulameid nim. gallaamideks. Sooladest on praktikas tähtsamad kloriid GaCl3 sulfaat Ga2(SO4)3 – esineb sageli kristallhüdraadina nitraat Ga(NO3)3 – mitme kristallhüdraadina _______ ülaltoodud soolad hästi vees lahustuvad, kloriid ja nitraat ka paljudes org. lahustites; sulfaat moodustab (sarnaselt Al-ga) kaksiksulfaate e. maarjaid leelismetallide
annaabi.ee 
