Kivikirikutest Norras on suurejoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja Stavangeri katedraalid. Soome keskaeg ja gootika Soome vanimad kivikirikud on ehitatud 14-15.sajandil ja need asuvad Ahvenamaal. Samast ajastust on ka Hattulan Püha Risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina- ja laemaalid. Tuntuim keskaegne kirik on Turu Toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko Keskaegne kirik on ristküliku kujuline, kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Pervoo kirikutes. Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna
• 15saj,valmis püha jüri ja lohe skulptuur stockholmi suurkirikus. Autoriks oli saksa päriitolu kunstnik brent notke, üks hiljemaid .... • albert mooalre(maailja albert) Soome keskaeg ja gootika • soome vanimaid kivikirikuid on ehitatud 14-15 saj ja need asuvad ahvenamaal. • Samast aja st on ka hattulan püha risti kirik. Kirikus on säilinud kaunid seina ja laemaalid. • Tuntuim kesaegne kirik on turu toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat läänemere piirkonnas • nt hattula pyhaän ristin kirkko • keskaegne kirik on ristküliku kujuline kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. • Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Porvoo kirikutes. • Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. • Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj
gooti perioodiks koos nendevahelise üleminekuajaga umbes aastail 1250-1320. Gooti ehituskunst jagatakse enamasti varaseks (1220-1370), täisgooti (1370-1470) ja hilisgooti (1470-1550) perioodiks. Üldisemalt pääses gootika võidule 14 sajandi esimesel veerandil. Säilinud vanemates kirikutes võib näha erinevate stiiliperioodide kajastusi, osalt ka hilisemate ümberehituste tõttu. Näitena võib tuua Tartu Toomkiriku, mis esindab telliskivigootikat (valmis kolmelöövilise basiilikana 14. saj alguses. Basiilika Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea. Ainuke kirik Eestis, mis kohe ehitati basiilikana on Urvaste kirik. Majanduslik tõusuperiood 14 ja
mõjustatud (nii nagu Norra romaanikagi) inglise gootikast. Rootsi tähtsaimad sakraalehitised gooti perioodil on Uppsala toomkirik (1287-15.saj.; tornid 19.saj. II pool) Tellistest ehitatud kiriku kooriosa ja põiklöövi arhitektuuris võib aimata prantsuse mõjusid (kooriümbriskäik, kabelipärg, kimppiilarid), pikihoones aga on lähtutud pigem Põhja Saksamaa eeskujudest. Stockholmi Suurkirik ja Riddarholmi kirik, Sigtuna Maarja kirik ja Malmö Peetri kirik (kõik 15.saj.) esindavad telliskivigootikat . Püha Brigitta ordu kolmelööviline tähtvõlvidega kodakirik Vadstenas (15.saj.) on ilmselt olnud eeskujuks Pirita kloostri ehitamisel. Hulgaliselt on gooti kirikuid säilinud Ojamaal, mille kirikuarhitektuur on mõjutanud ka Eestit. Soomes on tuntuim gooti stiilis ehitis Turu toomkirik (ehitati 13.saj. kodakirikuna, 15.sajandil aga ehitati ümber basiilikaks). Soome keskaegsed maakirikud on tavaliselt ühe-, kahe või
annaabi.ee 
