Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn. Lontova sinisavile (tegelikult küll rohekale või isegi rohelise- lillalaigulisele savierimile), mis avaneb Eesti põhjapiiril paekalda esisel rannalähedasel alal. Sinisavi (fotod) kasutamise eeliseks on tema piiramatud
Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. 2.2. Tootmise põhimõte. - Savide ettevalmistus: kaevandatud savi peenestatakse, struktuur lõhutakse. Peenestatud savist eraldatakse kivid jm. võõrkehad. Reguleeritakse veehulka savis. Plastsel meetodil 18...27%. Vajadusel lisatakse liiva v.m. teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Mass segatakse hoolikalt läbi.
põlluamajanduse arengule) Eesti majnduse areng sõltus ülevenemaalise turu nõuetest ja vajadustest. 20. sajandi alguseks oli tähtsaim tööstusharu eestis tekstiilitööstus. Teisel kohal oli toiduainetööstus ja kolmandal metallitööstus. Tööstusettevõtted paiknesid põhilistes mereäärsetes, sobivate sadamatega ja raudteega ühendatus suuremates linnades: Tallinnas ja Narvas. Maale ehitatia väiksemaid ettevõtteid(nt tellisetehaseid, saeveskeid, jahuveskeid). Tähtis osa eesti suurtööstusel oli väliskapiatalil. Esimese maailamsõja eel polnud eestis sõjatööstusettevõtteid, neid ehitati alles vahetult enne sõda(nt. Laevaehitustehas). Tööstuse ümberkorraldamisel paljud hulk ettevõtteid sulet või vähendasis tootmist. Metallitööstusel jäi puudu sõjaperioodil toorainest ning keskenduti vaid sõjaliste tellimuste täitmisele. Ka tekstiilitööstuses oli problleme tooraine hankimisega ning
-masinaid. Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll suurenenud, kuid 1-protsendiline tõus jättis ta viiendale kohale. Rohkete saeveskite hulgas oli ainukeseks suurettevõtteks as. A. M. Luther, mis ühena vähestest Eesti ettevõtetest oma toodangut eksportis. Mineraalainete töötlemise tööstus, mida esindasid AS ,,Port Kunda" ja AS-i ,,Asserin" tsemenditehas, Tamsalu ja Rakke lubjatehas, hulk tellisetehaseid ja klaasivabrikuid, oli oma 6-protsendilise osatähtsusega endiselt kuuendal kohal. Kiiresti arenes 20. sajandi algul paberi- ja tselluloositööstus, mis 1913 oli tööstustoodangu mahult kolmandal kohal. Seoses paberi nõudluse suurenemise ja tekstiilitooraine asemel tselluloosi kasutuselevõtmisega rajati lisaks olemasolevatele tehastele Pärnusse Saksa kapitaliga tselluloositehas Waldhof, Ühiskonna politiseerumise algus: 1896-1904
annaabi.ee 
