Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna lugupeetud liige. Auväärne amet oli ka kangaste ja rõivaste valmistamine. Eriti ihaldatud, aga ka halvustatud, olid näitlejad, muusikud ja teised lõbustajad
Nad töötasid kõrtsides, baarides, pandimajades ja müüjatena ja ka avalikel oksjonitel ilma eestkostjata. Pomeji naised andsid mõista, et nõrgema soo esindajad polnud kaugeltki kuuldamatud ja nähtamatud. Naised majanduse mõjutajatena Mitmes keiserliku perekonna naised mõjutasid majanduselu maaomanikena. Ema varanduse pärandamine tütardele näitab, et ema majanduslik vastutus on suur. Kuna naised elasid kauem, siis nad pärisid nende tellisemaad tOlemas oli 150 tellisemaa omanikku, kellest umbes kolmandik oli naised. Naised ametis Isegi reljeefidel on kujutatud naisi peamiselt müüjatena või muu teendinda amet. Naised olid eeskätt õmblejad, lapsehoidjad, ettekandjad ja teenijad. Mehi kujutatakse tootjatena, naisi seevastu toodete müüjad ja säilitajad. Avastatud on ka järgmisi ameteid: sekretär, kiirkirjutaja ja õpetaja. Nad olid ämmaemandad ja ammed, juurvilja-, siidi-ja lihamüüjad. Arsti või ämmaemandana oli naine ühiskonna lugpeetud liige
abielu naine hoidid kodu ja ketras villa nagu seda tegi Claudia. Ketramist, kudumist ja õmblemist peeti tugevalt naiste töödeks hoolimata sellest, et seal leidus ka mehi. (Giardina 2004: 241-242) Siiski polnud tekstiilitööstus ainus koht, kus naised tegevad olid. Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades. Veel üheks majanduse valdkonnas, kus naised tegevad olid, oli tellisemaa omanikuks olemine. See sai võimalikuks läbi pärimisõiguse ja abieluseaduse, mis olid ajaga liberaliseerunud. Tellisemaad püsisid perekonnas ning tihti peale pärandati ka emadele ja tütardele. Roomlased üritasid pidada Rooma ümber olevaid maid ühe suguvõsa käes. Maaomandit hinnati Roomas alati äärmiselt kõrgelt ning see asjaolu ilmnes ka tellisepitserite andmetest. Ühiskonna kürgemates kihtides jätsid vanemad varanduse lastele ning ei eelistanud meessuguliini, mis
annaabi.ee 
