1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12
1)Majandussüsteemide ümberkorraldamine sõja vajadustele. 2)Riikide majanguselu hakati tugevalt kontrollima. 3)Riik sekkus majanguse juhtumisse rohkem. 4)Riik andis krediiti nendele ettevõtetele, mis väljastasid sõjatoodangut. 5)Kogu majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele. 6)Tarbekaupade tootmine vähenes. 7)Üldine töökohustus, keelud esitada panganõudmisi ja streikida. 8)Kasutati noorte, naiste ning vangide tööjõudu. 9)Riiklikud tellimised. 10. Uuendused sõjapidamises. 1)Suuremad armeed. 2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12
Summaarsed üldkulud, Püsiv üldkulu ühikule 0,02 toodangumahu 1100 ühikut puhul oleks: a) 878 b) 860 c) 880 d) 2200 e) võimatu määratleda antud info alusel Küsimusele 23 vastamiseks kasuta alljärgnevat infot: Ettevõte toodab kahte tüüpi telefone, standard- ja lux mudel. Kulude jaotamise aluseks on 3 liiki kulukandjad ja kulude ühendprotsessi Toode Set up (seadistus) komponendid tellimised Standard 48 32 1760 De lux 64 56 3000 Ühendkulud 120000 kr 304000 kr 56000 kr 23. ( 2 p) Kui kasutataks tegevusjärgset (activity based) kulude arvestust , siis standardmudelile langevad üldkulud oleks: a) 297320 b) 480000 c) 160000 d) 182680 e) ükski ei ole õige 24. (4 p) Ülesanne
erilisemad, pakume paremaid tooteid ja parimat teenust harjutada jahindust ja saada tuttavaks selle tegevusalaga. Toodete kvaliteet on parim, sest tellitakse osi välismaalt, ja neid kontrollitakse rohkelt. Otsitakse kõige profesionaalimad jahimehed üldse, kes teavad ikka asjadest, kes on jahindusega tegelend piisavalt kaua, ning kes suudavad anda parimat nõu. Hinnad sõltuvad, kui palju on soovijaid , kui palju lähevad maksma toodete tellimised, ning kaua neid transporditakse jpt tähtsad punktid. Maksed toimuvad ettemaksuna pooleldi, teinepool makstakse lõpus. On võimalik teha kaardimakse ja ka sularahas. Relvadel ja teistel toodetel on garantii 2a. Pikemalt, olenevalt mis probleem tekkib. Teenusel garantiid pole, aga tuleb teha eelnev leping, et vigastuste ja kindlustuste põhjal ei lange süü meie teenuse peale ( oma vastutus). Toodete pakendi kohta aind saab seda öelda, et
AK-6 Konservee- Microsoft Access Ülevaade Numbrilised ja tekstili- Andmed üle- Alates 1997 Väljatrükk võimalik; Alatine rimistööde konserveerimistöödest sed andmed konserveeri- kirjutatavad süstemaatiliselt ei teostata arvestusraamat mistööde kohta „Tellimised” AK-7 Arhivaalide Microsoft Excel Ülevaade arhiivide Numbrilised andmed ja Andmed üle- Alates 1996 Väljatrükk võimalik; Alatine säilitustingi- säilitustingimustest diagrammid säilitustingi- kirjutatavad süstemaatiliselt ei teostata muste andme- muste kohta kogu „Säilitus- tingimused
ületatud. Kui toote/teenuse kvaliteet vastab tarbija ootustele, saavutatakse tarbija rahulolu. Kui aga toode/teenus ostja ootustele ei vasta, on klient rahulolematu. Kliendirahuloluga kaasnevad üldjuhul toodete korduvostud ja teenuste järjepidevad tellimised, samuti ka irma toodete ja /või teenuste soovitamine teistele isikutele ja ettevõtetele. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Vahel ollakse eksiarvamusel, et kui kaebusi ei esine, on kliendid järelikult rahulolevad. Kui aga korraldatakse klientide rahulolu-uuring, võib selguda hoopiski vastupidine – enamik