Keevisõmbluste ja liidete tüübid ja soovitusi nende valikuks 1.1. Keevisliidete klassifitseerimine ja põhitüübid (vt. lisamaterjal internetis leon.3.4.est) 1.1.1 Põkk ja nurkõmblused. Põhiliited Joon.1.1 Põhiõmblused ja liited 1.1.2Liigitus koormuste järgi - Jõuliited Võtavad vastu nii teljesuunalisi kui ka paindemomendist tingitud koormusi. Nõue:liide põhimaterjaliga võrdtugev - Kinnitusliited Ühendab põhiliselt detailid nurkõmblustega(T ja I-talad staatilistel koormustel. Saab kasutada osaliselt läbikeevitatud õmblusi. Madalamad kvaliteedinõuded8tase C või D). Harva kasutatakse läbikeevitatud V ja K liiteid ja juure avamisega. - Sideliited Annab konstruktsioonile jäikuse ja väldib osade omavahelist liikumist(side ja jäikuslapid),U-profiilid kokku - Armatuurliited
Nii on "piiskopimütside" ja nurgatellise abil hõlbus teostada kujunduslikke erilahendusi. Sobitustellised Hästi ettevalmistatud aluspinnale on sillutustellist võimalik paigaldada väheste tööoperatsioonidega. Kujundusvõimalustele ei seata seejuures praktiliselt mingeid piire. Olemas on laias valikus paigaldusmustreid, mida vastavalt soovile saab varieerida piki-, põiki- või diagonaalsuunas. Üksikute hoonekorpuste vahelisi teljesuunalisi seoseid saab sillutustellise sobiliku paigaldamisega samuti rõhutada nagu ka vaba ruumi keskpunktist lähtuva kujundamise korral. Paigaldamine on ka kaldpindadele on hõlpsasti teostatav ning sillutustelliste tasanduva vuugivõrgu abil moodustada pinnakumerusi. POROTHERM kärgtellised Porotherm kärgtellised, mis on oma välismõõtudelt võrreldavad ehitusplokkidega, omavad olulisi eeliseid. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist. Nende kuju ja struktuur on loodud
hõõrdetegurit kümneid kordi. Abrasiivkulumise vastu kaitsmiseks tuleks õli ka aeg-ajalt vahetada. Tihendid takistavad määrde leket laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel
laagrisõlmest ja tolmu sissetungi sinna. 68. Tugilaagrid ja nende otstarve. Tugi- e aksiaallaagreid kasutatakse telgjõudude vastuvõtmiseks. [lk 373 joon 310] 69. Radiaaltugilaagrid ja nende otstarve. Radiaaltugilaager: radiaallaager ja tugilaager on paigutatud ühte keresse. [lk 380 joon 316] Võimaldavad vastu võtta nii teljesuunalisi kui ka teljega risti olevaid koormusi. 70. Mis on veerelaager? Iseloomustus. Veerelaagrites on liughõõrdumine asendatud veerehõõrdumisega veerekehade (kuulide või rullide) ja laagrivõrude tööpindade vahel.Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. 71. Mis on liugelaager? Iseloomustus.
4 5 6 Samarõhujooned Voolujooned 7 Joonis 3.19 Vooluvõrk dL pw (p+dp/dL)dA wndAdL pdA wmdAdL Joonis 3.20 Elementaarmahule mõjuvad jõud vee voolamisel Filtratsioonijõudude määramiseks uurime voolujoonelt (joon 3.19) eraldatud torus (joon 3.20) teljesuunalisi jõude. Toru ühes otsas mõjub veesurvest tingitud jõud p pdA ja teises otsas (p + )dA L 43 Toru sees mõjuvad vee kaal wndAdL, veele mõjuv osakestest tingitud tõstejõud wmdAdL ja veele mõjuv pidurdusjõud pwdAdL
7 J o o n is 3 .1 9 V o o lu v õ rk eraldatud torus (joon 3.20) dL pw (p + d p /d L )d A w n dA d L pdA wm d A d L J o o n is 3 .2 0 E le m e n ta a rm a h u le m õ ju v a d jõ u d v e e v o o la m is e l teljesuunalisi jõude. Toru ühes otsas mõjub veesurvest tingitud jõud p pdA ja teises otsas (p + )dA L Toru sees mõjuvad vee kaal wndAdL, veele mõjuv osakestest tingitud tõstejõud wmdAdL ja veele mõjuv pidurdusjõud pwdAdL
annaabi.ee 
