*Hõõrdejõud oleneb : 1. kokkupuute pindade iseloomust 2. elektromagneetilisest jõust 3. kokkupuute pindade materjalist ELASTUSJÕUD *Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud. *Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS *Seadus sõn: iga aktsioon põhjustab reaktsiooni ehk kaks keha mõjutavad teiseteist ühe ja sama olemusega, absoluutväärtustelt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega
projektsioonide kaudu teljele Üldistatud siirded Varda telje käitumist mõõdetakse mingis punktis kolme siirde ja kolme pöördega mida nim. Ka varda telje siireteks. Jäikustingimus, millega vastavalt vajadusele piiratakse kas deformatsiooni või siirde karakteristikuid. (paljude konstrk, normaalseks kasutamiseks on vaja et nad liigselt ei deformeeruks) (lubatav deformatsioon ja luvatav siire) (a ja a) Siire telje sihis (u) Varda telje punktide teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Pööre ümber varda telje (x) Põhjustab ainult väändemoment Pööre ümber ristlõike peatelje (y) Toimub nii põikjõu kui ka paindemomendi mõjul Siire risti varda teljele (w) Telje punkti siiret telje ristsihis nimetatakse ka varda läbipaindeks. Elastne joon kõverdunud telg, seos w=f(x) elastse joone võrrand y (x)=w`(x) ehk telje pööre võrdub siirde tuletisega. Algparameetrid: algsiire ja algpööre.
Vüllid töötavad paindele ja väändele. Liikumist edasikandev võll on vedav. Liikumise mis saab teiselt võllilt. Telg toetab temal asuvaid detaile, ta töötab ainult paindele. Teljed võivad olla liikumatud või pöörelda koos nendele kinnitatud detailidega nt vaguniteljed. Telgede ja võllide tugipindu nimetatakse tappideks. Tappide alused on laagrid. Telje või võlli otstes asuvad tapid on otstapid, keskel asuvaid nimetatakse keelteks. Teljesihilisi koormusi võtavad vastu aktsiaaltapid. Võllide ja telgede neid pindu kuhu kinnituvad detailide rummud nimetatakse istukohtadeks. Võllid jagatakse kuju järgi: sile ja kuju võllideks. Võllide ja telgede materjalid peavad olema tugevad ja hästi töödeldavad. Võllide põhirikked on paindumine ja väändumine, liistupeade ja hammuste kulumine, tappide ja istukohtade kulumine. Kiirekäigulistes masinates mõjutavad võlle tsüklilised koormused nt motorites
Sellega seoses ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber nulljoone ja varda telg kõverdub. Vaadeldava paindedeformatsiooni mõõduks võtame paindenurga Ψy - varda otspindade vastastikuse pöördenurga (radiaanmõõdus) (skeem e) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus vaadeldava lõike vahetus läheduses: Väändedeformatsioon Lõikedeformatsioon 9. Varda telje siirded: a. Siire telje sihis - Teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Suvalise punkti siire u(x) võrdub toe ja vaadeldava punkti vahelise varda lõigu pikkuse muuduga: valem lk 18 Siire avaldub summana, kus liidetavateks on algsiire u(0) (mis võib olla b. Pööre ümber varda telje c. Pööre ümber ristlõike peatelje - Pöördeid ümber varda telje põhjustab ainult väändemoment. Kinnistoega varda korral suvalise ristlõike pöörde võrdub toe ja vaadeldava lõike vahelise varda lõigu
annaabi.ee 
