huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. Sõltuvalt ilmastikust võib taimestik olla eriilmeline. Taimfaktuur pakub palju eriilmelisi pindu, mille faktuur sõltub lehe värvusest, kujust, suurusest ning puudel-põõsatsel ka oksagraafikast. Sümmeetria, tasakaal ja rütm Ajaloolises kontekstis võib pargikunsti lähtuvalt sümmeetria kasutamisest jaotada kaheks: nn prantsuse e regulaarstiiliks, mille kandev idee põhineb teljelisusel ja sümmeetrial ja, vastandina eelmisele, inglise e vabastiiliks, mis rõhutab looduslikust. Tasakaaluks võib nimetada võrdsust vasak-ja parempoolsete vormide vahel. Sõltuvalt tasakaalustatavatest vormidest ning nende paigutusest eristatatkse nn sümmeetrilist ja asümeetrilist tasakaalu. Esimesel juhul saavutatakse tasakaal poolte vormiosade täieliku võrdsusega. Asümeetriline kompostitsioon on see, kui vormiosa on omavahel enamvähem samad ,,visuaalselt raskuselt".
Kujunduslikust seisukohast lähtudes vormi pinnaomadustest, on maastikul huvitavamateks elementideks vesi ja taimestik. 2.4 Sümmeetria ja tasakaal Sümmeetriline vorm koosneb reeglipäraselt üksteise suhtes asetsevaist ja geomeetriliselt ning füüsiliselt võrdseist osadest. Ajaloolises kontekstis võib pargikunsti lähtuvalt sümmeetria kasutamist jaotada kaheks: nn. prantsuse stiiliks ehk regulaarstiiliks, millekandev idee paseerub teljelisusel ning sümmeetrial ja, vastandina eelmisele, inglise stiilile ehk vabakujuliseks stiiliks, mille ideestik rõhutab looduslikkust. Tasakaaluks võib nimetada võrdsust parem- ja vasakpoolsete vormi osade vahel. Eristatakse sümmeetrilist ja asümmeetrilist tasakaalu. Hästi tasakaalustatud kompositsioon võib mõjuda ühetooniliselt. Mingi huvitava vormi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, rõhutades vormi teatud dekoratiivsemaid külgi, seejuures uudsus, ootamatus ja
Lisaks Le Nôtre'ile olid prantsuse aiakunsti mõjutanud ka arhitekt Louis Le Vau (II, 1612-1670) ning kunstnik ja sisustusarhitekt Charles Le Brun (1619-1690), kes osalesid paljudes projektides Le Nôtre'iga koos. Le Nôtre'i jäljendajaid ja pooldajaid oli tollal palju. Le Nôtre'i kujunduse põhiprintsiibid: Aed ei pea olema vaid maja laiendus, maja muutub osaks suurest maaala kompositsioonist. Ruumilisus (kui ta on vastandatud kahemõõtmelisele reljeefile) põhineb teljelisusel, mis on vastav asukoha maapinna reljeefile (kujundus kolmemõõtmeliselt). Geomeetrilised kujundid on vormitud korrastatud puistutest ja piiritletud korralikult pügatud hekkidega (neid nim charmilles). Barokilik kujundus, mis seisnes taeva ja kogu ümbruse ühenduses. Saavutati veepeegelduste ja alleedega, mis viisid ebamäärasesse kaugusesse. Mastaap suureneb, kui ta taandub hoonest.
annaabi.ee 
