Lammaste luude kasvukoefitsiendid (täiskasvanu:vastsündinu) olid lootejärgsel perioodil järgmised: 1. suure kasvuga luud - 13,2: roided - 18,2; rinnak - 13,5; abaluu - 13,1; lülisammas - 10,8; 2. keskmise kasvuga luud - 6,3: õlaluu - 7,0; reieluu - 6,6; sääreluu - 6,0; küünarluu - 6,3; 3. väikse kasvuga luud - 3,7: pöialuu - 3,8; kämblaluu - 3,6. Lootejärgsel perioodil kasvavad kiiremini telgskeleti luud ja aeglasemalt perifeersed luud. Looteperioodil, aga vastupidi, kasvavad kiiremini perifeersed luud. 30. kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Geneetiliselt määratakse võimalused kasvuks ja arenguks, mis realiseeruvad vaid siis, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond.
Veistele on iseloomulik sirge seljajoon. Eelistatud on sirge ja lai lanne. Lihaveistel on landel hea lihastus. Õlgmik liikuvusele ja lihaskoe ladestumisele tähtis piirkond. Piimaveistel luuline alus nähtav. (Logeõlgsus küünarliiges ebanormaalselt kehast eemal). Rind peab mahutama kopsud ja südame. Mahukuse määravad selgroog, roided, rinnak ja vahelihas. Suhteliselt suurt mahtu vajavad piimalehmad. Hinnatakse mahtu, roiete pikkust, vahet ja asendit telgskeleti suhtes. Roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. Jäsemed ehk vundament sõltumata tootmistüübist peavad jalad olema tugevad, hea seisuga nii eest, küljelt kui ka tagant vaates. Liigeste väiksem koormus pikendab eluiga. Kannaliigesed ja esijalgade randmeliigesed on ohustatud lauda ehitusvigadest. Veistel langeb suurem koormus tagajalgadele. Sõrad noorloomad vajavad sõrahoolet, eriti kui on kalduvus sõrakuju vigadele
õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt mahtu vajavad kiirushobused ja piimalehmad. hinnatakse mahtu, roiete pikkust ja asendit telgskeleti suhtes. roiete nähtavus iseloomustab looma toitumust. kere keskosa ehk kõht- mahutab siseorganeid, rohusööjatel on mahukad. jäsemed- peavad olema tugevad, hea seisuga nii eest,küljelt kui ka tagant vaates. pikendab produktiivlooma eluiga. sõrad ja kabjad- kuju ja sarvkoe omadused. loomad vajavad sõrahoolet eriti noorloomad. udar ja nisad- kindustavad järglased emapiimaga. eriti tähtis veistel ja kitsedel. piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest
annaabi.ee 
