NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e
-neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit siseminelipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütidest neurilemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligodendrogliia rakud. Müeliinita kiude katab ainult neurilemm või on hoopis ilma katteta. Neuronid Kõige suuremad neuronid: Kõige väiksemad neuronid: -suurajukoore hiidpüramiidrakud -väikeaju sõmerrakud -spinaalganglionide rakud - silmavõrkkesta bipolaarrakud LIHASKOED Üldine iseloomustus
·Mikrogliotsüütidelon fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteksmakrofaagideks ·Neuronite hävimise korral vohab neurogliia (eriti astrotsüüdid) difuusselt (glioos) või moodustab glioossearmi ·Astrotsüütide süntsüütium mõjutab Ca2+ja glutamaadi vabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust NÄRVIKIU KATTED ·Närvikiud koosneb Aksonist e telgsilindrist ja Katetes ·Perifeerses närvisüsteemis katab müeliinkiu telgsilindrit sisemine lipiidne müeliintupp ja välimine lemmotsüütideste Schwanni rakkudest neurlemm ehk Schwanni tupp. Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligo dendrogliia rakud. ·Nii eristatakse müeliinkiudeja müeliinitakiude. Viimaseid katab ainult neurilemm. ERITUSE ELEKTRILINE ISELOOM ·Erutuse teke ning levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potentsiaalide ja nende muutustega.
annaabi.ee 
