Kuid ärme unusta seda, et ajas liikumine on samas ka ruumis liikumine vastavalt erirelatiivsusteooria põhiprintsiibile – aeg ja ruum on üksteisest lahutamatult seotud. See tähendab ka seda, et liikudes ajas peame liikuma ka ruumis. Ruumis liikudes ei ole keha vastuolus energia jäävuse seadusega. Ja seega kehtib ka see ajas liikumise korral. Energia jäävuse seadust ei rikuta siis, kui keha teleportreerub ruumis. Ruumis teleportreerumisel muudab keha oma asukohta ruumis kõigest 0 sekundi jooksul ja seega ei kao keha kusagile. 1.1.6 Ajas rändamine Järgnevalt vaatamegi matemaatiliselt seda, et kuidas toimub kehade liikumised K-s ( ehk tavaruumis ) ja K´-s ( ehk hyperruumis ). Teame seda ( tegelikult kohe tõestame seda ), et hyperruumis liikudes liigub keha ka ajas. Kuid seejuures peame arvestama järgmiste aja ja ruumi füüsika alusreeglitega: 1. Aeg ja ruum eksisteerivad lahutamatult koos
rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes rongi liikumist vaatleb kõrvalt. Kuid rongi sees olevale vaatlejale kulgeb aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. See näitab väga ilmekalt seda, et aegruumi teisenemisi ( ehk selle kadumist ) inimene ei taju, kui ta on parajasti süsteemis, kus aegruumi teisenemine toimub. Kuid väljaspool seda süsteemi on seda juba tajutav. Kuid teleportreerumisel ajas ja ruumis keha omaaega ja omapikkust enam ei eksisteerigi, sest keha teleportreerub ajas ja ruumis hetkega ( aega sellele ei kulu ). Mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes vaatleb rongi liikumist kõrvalt. Kuid rongi sees 63 olevale vaatlejale liigub aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. Kui
läbitakse aga teatud suurusega vahemaa lõpmata väikese aja hetkega. Sellisel juhul ongi meil juba tegemist teleportatsiooniga. Nii ei olegi vaja minna vastuollu erirelatiivsusteooriaga. Sama tulemuse saame me ka siis, kui kolmnurk teleportreerub ruumis ( jadana ) - ümber ühe oma kaateti. S. t. seda et liikumise asemel kolmnurk teleportreerub. Asja sisu on sama eespool too- dud osakestega. Ka osakesed nagu ,,täidavad kogu ruumi". Kuid mis kujund või missugune pind osakeste teleportreerumisel välja tuleb, seda me ei tea. Kolmnurga puhul nagu me nägime tuli väl- ja koonuse kujuline struktuur. Selline ongi siis eespool välja toodud füüsikaline sisu. Analoogia neis kahes on olemas. Osakene nagu kloonib ennast seda läbi aja ja ruumi. Nii täidabki üks osake kogu ruumi.Osake nagu kloonib ennast ruumis või ajas. Nüüd aga vaatame katset osakesega, mil see läbib mõnda ühte pilu. See on tuntud kui katset osa- kese difraktsioonipiluga