Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma. See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses on potentsiaalbarjääriks betoonsein ja inimene on väga suure massiga, kui võrrelda seda osakese massiga
See annab muutujate x, y, z funktsioonist nende muutujate järgi võetud teist järku osatuletiste summa: See võimaldab lainevõrrandi kirjutada aga järgmisele väga lihtsale kujule: mis on ka meie lõplik otsitav lainevõrrand. 1.3.4 Määramatuse seosed Oletame, et meil on üks osake, mis pidevalt teleportreerub aegruumis. Kui me aga soovime teada osakese täpset asukohta ruumis, peab siis osake nö. ,,kohapeal teleportreeruma". Mida enam täpse- malt soovime osakese koordinaati ruumis leida, seda enam peab ta sellele lähenema kohapeal tele- portreeruma. Sellisel juhul on osakese lainepikkus aga väga väga väike kui üldse olematu. Kuid mis saab siis osakese impulsist? Impulss on teatavasti massi ja kiiruse korrutis p = mv. Osakeste mass on enamasti kindel suurus, kui kiirused väga suurteks ei lähe. Kuid kiirus on muutuv väärtus. Pide-
Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis korraga ei saa ). See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi suvaline tõke – näiteks betoonsein. Sellisel juhul inimene teleportreerub läbi betoonseina. Kuid taoline nähtus esineb ka kvantmehaanikas, kus osake võib teatud füüsikalistel tingimustel läbida potentsiaalbarjääri. Antud katses on
annaabi.ee 
