taoliste väliste faktorite rolli mängida paljud inimese olemise ja vaimse elu tegurid: aastaaeg, maastiku reljeef, kellaaeg, hommik/õhtu, ilmastik jmt. Samuti relvastus, raha, kaubad, kultuuritase jne. Ressursse võib liigitada nt. Looduslikeks, majanduslikeks, sotsiaalseteks, vaimseteks, politiilisteks jne. Resssursse võib jaotada ostensiivseteks (hästi nähtavad, lihtsasti mõõdetavad, kaalutavad, järjestatavad nt. Raha, relvad, inimressurssid) ja teleoloogilisteks (sageli märkamatud, nt. Isiklikud sidemed, intriigid, varjatud korruptsioon). Eriti oluline poliitikas on, et subjekt tunnetab kogu oma ressursside arsenali tervikuna ning oskab konkreetseid ressursse kasutada õigel ajal, õiges kohas ja õiges järjestuses. Tegelikult on ressurssid võimu ammendamatu tunnusjoon, mida tuleb vaid osata kasutada. 16.Demokraatia põhilised tunnusjooned? 1. Rahvas on kõrgema võimu kandja 2
3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid; 2) objektiivsed tõlgendamise viisid; Subjektiivsel tõlgendamisel püütakse teada saada ajaloolise seadusandja poolt kunagi seaduse teksti sisestatud mõte ja eesmärk. Objektiivse tõlgendamise jaoks on määrav seaduse mõte, mis on sõltumatu ajaloolisest seadusandjast. Mõlemaid ülaltoodud tõlgendamisviise tuleb lugeda nn. teleoloogilisteks, sest mõlemad püstitavad kindlad eesmärgid. Tänapäeva tõlgendamise metoodikas eristatakse järgmisi tõlgendamise kaanoneid: 1) tõlgendamine sõnade tähenduse alusel ehk grammatiline tõlgendamine; 2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine.
3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid; 2) objektiivsed tõlgendamise viisid; Subjektiivsel tõlgendamisel püütakse teada saada ajaloolise seadusandja poolt kunagi seaduse teksti sisestatud mõte ja eesmärk. Objektiivse tõlgendamise jaoks on määrav seaduse mõte, mis on sõltumatu ajaloolisest seadusandjast. Mõlemaid ülaltoodud tõlgendamisviise tuleb lugeda nn. teleoloogilisteks, sest mõlemad püstitavad kindlad eesmärgid. Ajalooline tõlgendamine näitab, kuidas ajajalooline seadusandja normi mõttest aru, samuti kuidas ta soovis näha selle rakendamist. Kui on teada ajalooline taust, saab kindlas aeg- ruumis langetatud otsuste kohta kindlamini midagi väita. Mõlema tõlgendamise juures tuleb küsida seaduse RATIO LEGIS ‘e (Seaduse mõte) järele. Tuleb leida vastus küsimustele : “Millist eesmärki teenib norm?” ja “Milline on normi mõte?”
annaabi.ee 
