Üks võimalikke põhjusi oli ka selle sobimine sel hetkel Ameerikas möllava hipikultuuriga. Ameerika kaudu jõudis Fowlesi kuulsus ka Inglismaale, ning kui ilmus "Prantsuse leitnandi tüdruk", siis äratas see ka Inglismaal tõsisemat huvi. Fowlesi stiili iseloomustab tähelepanu, mida ta osutab üksikasjadele. On oskuslik visualiseerija, kes paneb paika detailid ja värvivarjundid. Fowlesi raamatute põhjal on loodud ka hulk filme ja telelavastusi. Enamik neist on jäänud laiema avalikkuse tähelepanuta, kuid film "Prantsuse leitnandi tüdruk" Jeremy Ironsi ja Meryl Streepiga peaosas kandideeris Oscarile. John Fowlesi mitteilukirjandusest teatakse enam filosoofilist kogumikku "Aristos". Osa kriitikuid peab Fowlesi inglise postmodernismi esiisaks. TEOSED John Fowlesi raamatud eesti keeles: "Ee b e nip uus t to rn" 1 9 8 1 ; 2 0 0 2 "Da nie l Ma rtin" 2 0 0 4
aastal Tallinnfilmis rezissöörina, 1985-1990 pealavastaja ja kunstilise juhina ninng 1990-1992 lavastajana Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja. Tema käe all on vallminud üle saja lavateose nii sõna,-, kui muusikateatris.Nende hulka kuuluvad drama-, ooperi., opereti-, muusikali- ja balletilavastused. Lisaks on ta teinud telelavastusi,-filme ja saateid.Endrik Kerge on olnud õppejõud Eedti Muusikaakadeemias ooperiklassis ja lavakunstikateedris, Tallinna Balletikoolis nin Tallinna Ülikooli tantsu- kui ka teatrikateedris. Kostüümikunstnik Liina Pihlak Liina Pihlak on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1946. aastal. Ta on töödanud kunstnkuna Vanemuise teatris ja peakunstnikuna ETV-s ning õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi
Urmas Sisask, Tõnu Kõrvits on ka praegu muusikas aktiivsed. 70.80-datel muutub palju mitmekesisemaks popmuusika, rock, jazz, rahvuslik estraadimuusika sellise muusika laialdane levik Aarne Oit, Lepo Sumera. Meedia ja televisioon ETV asutati 1955. 70-datel jõudsid televiisorid enamikku majadesse. 80-datel hakkasid levima ka värviteleviisorid. Telesaated muutusid kultuuri osaks. Mängisid inimeste igapäevaelus suurt rolli. Näidati palju telelavastusi, kontserte. Raadio muutus kultuurikandjaks ja informatsiooni levitajaks. Raadiot püüti ära kasutada ka kui propagandalevitajat. Kvaliteetsaadete ilmumine. Film 50-datel oli tugeva surve all, kunstiväärtusega filme ei loodud kuna kunstiväärtus oli väga nõrk. 60-datel olukord paranes veidi, kuna ideoloogiline surve andis veidi järgi. Tase tõusus kuna filme hakkasid tegema inimesed, kes olid saanud vastava erialase
Armastas kirjutada vabavärssi. Järgnevatest luulekogudest näiteks ,,Kivist viiulid", mille põhiteema oli filosoofiline mõtisklus uue aja inimesest. 70-ndatel saab alguse stagnatsioon ning Kross on sunnitud üle minema proosale. Tema üldist loomingut kajastab väga hästi ,,Keisri hull". Kasutab analoogseid süzeeliine mujalgi. Näiteks ,,Taevakivis" räägib, kuidas Masing ja Peterson oma rahvast armastavad. Märkimisväärsem on veel ,,Wikmani poisid" (1988), millest on tehtud palju telelavastusi. Autobiograafiline, keerulised suhted õpilaste vahel. 1970-1980 ilmusid ,,Kolme katku vahel" 4 osa. Lisaks on Kross väga palju tõlkinud, näiteks ,,Alice imedemaal", tõlkinud ka suurmeistreid Shakespeare'i, Balzaci. Tal oli ka kirjanduskriitilist loomingut (seisukohavõtud, analüüsid) ,,Vahelugemised". 10. PILET KLASSITSISMI MÕISTE, MOLIERE'I ELU JA LOOMING , ,,MISANTROOP" H. VISNAPUU ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS
annaabi.ee 
