Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks sõna täidab kogu lause ülesannet, lauses puudub grammatika. Nt „See?“ = „Mis see on?“. Nüüd, mil laps on õppinud sõnu ütlema, hakkab lalisemine vähenema. Kahesõnalausetega rääkimine (~1,5aastaselt) on informatiivne telegrammstiil. Lause koosneb vaid kõige olulisemast „Anna see!“ = „Ma tahaksin seda autot enda kätte saada!“. Beebid ei „jutusta“ mitte niisama. Koogamine, lalin ja ka kisamine arendavad lapse kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks häälikute ja sõnade hääldamisele. Nad justkui kaardistavad häälikuid oma suus ehk katsetavad ja jätavad meelde, mida tuleb suuga teha, et erinevaid häälikuid ja häälikukombinatsioone esile kutsuda
Kõik lapsed teevad samu hääli. -) 6-7 elukuu: tekib häälemäng, kus laps kordab lõbu pärast silpe, kuulates oma häält ja valides häälikuid, mida on emakeeles kuulda. -) 9 elukuu: ehholaalia priood ehk kaja, kus laps jäljendab täiskasvanu kõnet ning õpib keelemustreid, intonatsiooni, aga tähendust ei ole. -) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil. -) 2-2,5 eluaasta: keerulisemad laused ja kes-kus küsimustele vastamine. -) 3-4 eluaasta: laps kasutab õigeid reegleid, aga erandeid ei arvesta. * Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud. * Kuidas laps keelt õpib kohta on kaks teooriat: -) Skinneri teooria: *) Õppimisteooria: laps õpib keele mudeldamise ja harjutamise kaudu. Oluline on, et lastega räägitakse õigesti ja palju ning vigu parandada. Ei seleta kurtide õppimist ja ülereguleerimist.
Lasteaiaealine laps u 5-8 sõna päevas; 5. aastaseks saades u 10000 sõna Koolieas õpime 10-15 sõna päevas; täiskasvanuks saades u 65000 sõna Grammatika areng Teise eluaasta teises pooles kahe-kolme-sõnalised lausungid ja lapsed räägivad spontaanselt objektidest ja sündmustest, mida parasjagu näha pole; jäljendavad teistelt kuuldut, eriti lause viimast sõna; küsivad lihtsamaid küsimusi (kes, kus) Telegrammstiil 3aastaseks saanuna kasutavad lapsed juba liitlauseid (ja, et, kui) ja esitavad mitmekesisemaid küsimusi (millal, kuidas, miks) 3-5aastaselt esineb grammatikareeglite üleüldistamist ehk ebareeglipäraste sõnade reeglipärast kasutamist; võib esineda arenguline kogelus: millestki kaootiline jutustamine asendub kronoloogilise narratiiviga Viiendaks sünnipäevaks peaks lapse kõne nii häälduse kui lauseehituse
annaabi.ee 
