nende vigu parandada Õppimisteooria kriitika · Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria
Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust. Sina koopereerud minuga; sa kuuled ja võtad teadmiseks. Põhiprobleem seisneb viisakuses viisakusreeglid ei mahu kvantiteedi alla. Kvantiteet nõuab lakoonilisust, telegraafistiili. Iga kõnelemine on tülikas ära räägi siis, kui millestki ei ole rääkida. Asju tuleb nimetada selgelt ja otse; Grice lähtub maksimaalsest siirusest. Ühelt poolt läheb kõne neljast maksiimist mööda R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris
Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust. Sina koopereerud minuga; sa kuuled ja võtad teadmiseks. Põhiprobleem seisneb viisakuses viisakusreeglid ei mahu kvantiteedi alla. Kvantiteet nõuab lakoonilisust, telegraafistiili. Iga kõnelemine on tülikas ära räägi siis, kui millestki ei ole rääkida. Asju tuleb nimetada selgelt ja otse; Grice lähtub maksimaalsest siirusest. Ühelt poolt läheb kõne neljast maksiimist mööda R. Wells keeleteadlane, palub välja viisakuse kui PP (polite principle) mis tihti töötab kooperatiivsuse vastu. Ta päästab olukordasid. Grice esitab koop. põhimõtteid kui universaalseid. Viisakuspõhimõtted ei saa aga olla viisakad ühes ja ka teises kultuuris. Jaapani