India käsitöölised ei suutnud nii odavalt toota ja laostusid. Laostusid ka talupojad, kes pidid maksma makse, aga ei saanud oma töö eest õiglast tasu. Inglismaa kristliku kiriku mõjutusel püüdsid Ida-India Kompanii ametnikud levitada Indias euroopa tsivilisatsiooni. Keelustati mitmed Indias levinud tavad; näiteks vastsündinute tapmine, lesknaiste põletamine, usuvahetajate ilmajätmine pärandist ja kaotati orjapidamine. Hakati ehitama raudteid ja telegraafiliine, rajati euroopalikke koole ja trükikodasid, järjest rohkem hakkas ilmuma ajalehti ja raamatuid. Asjaajamises muutus valitsevaks inglise keel. Sipoide mäss Fanaatikute üleskutsed muistsete kommete ja usutavade kaitseks seostusid salanõuga inglaste minemaajamiseks Indiast. 1856. aastal hakati külast külla kandma leivakakukesi, mis olid saadiku tunnusmärgiks. Saadikud ise jutustasid sellest, et oli vaja ära ajada inglased.
hakkas Ingerit laimama. Poole maa kaugusele külast on tekkinud uus asunik Brede Olsen, lensmani abiline ja asjaajaja, ilmselt kuigi rikas, kuna tal on töölised abiks. Tema koha nimeks sai Avarvaate. Selgub, et proua Geissler on sealt ära sõitnud. Tagasi minnes tegi Oliine jällte kohvi, ka laplastele. Ent Iisak ei vihastanud. Kes teab, kas kodurahu nimel või lootuses hea käitumise eest Inger kiiremini tagasi saada. 9. Aastad mööduvad. Taheti telegraafiliine vedada, mille korrashoiu eest oleks saanud Iisak 25 taalrit aastas. Küsiti, kas ta siis teenib maaga rohkem. "Seda ma ei tea," vastas Iisak. "Aga asi on selles, et ma olen maa pärast siin. Pean hulgal inimestel ja loomadel elu sees hoidma. ME ELAME MAAST." Iisak õpetas ise oma poistele koolitarkusi, kuna kool oli liiga kaugel. Kui tema tarkused ei olnud just päris need õiged. ..Sügisel loomatapu ajal hakkas väike Siivert nutma
tõstab ta õhku ning käsib naisel talust lahkuda. Hiljem saadab mees ikkagi pojale taskuraha. · Siivert on isale suureks abiks koos ehitatakse küün, saeveski ning paat. Onu Siivert on aga vihane, et Eleseus linna inseneri juurde kirjutajaks saadeti, ta tahab Siiverti enda juurde võtta, et teha temast pärija. Isa ei luba Siivertil minna, sest vajab poisi abi talutöödes. · Kaugemaale ja selle naabrusesse paigaldatakse telegraafiliine, mille eest jääb vastutama elupõletajast püsimatu Brede Olsen. Töömehed ööbivad tihti Kaugemaa talus, kui Inger teiste meestega juttu vestleb ning metsas ringi luusib, saab Iisak ääretult armukadedaks. Iisak näeb viimaks, et muretsemiseks pole põhjust, sest salapäraseks naise kaaslaseks osutub naabrimees Brede Olsen. · Inger soovib endale abiks toatüdrukut, Brede soovitab talle enda tütart Barbrot,
Kõik need krediitasutused olid olulised talude päriseksostmise protsessid (pikaajaalised laenud). Kommunikatsiooniteemad puuudutavad kahte valdkonda- suhtlus ja innimeste vedu. 19 sajandi esimesel poolel oli olulisim postijaaamade süsteem. Vedaid nii posti kui ka inimesi ühest jaamast teise. Postisüsteem oli kohaliku rüütelkonna ülalpidada. Elektriline telegraaf jõudis eesti aladele alates 1855 aastast, hakati ehitama telegraafiliine, telefon jüudis siia sajandi lõpus. Murrangulise tähtsusega majanduse jaoks oli raudttee ehitus- esimene avati tallinna ja peterbrui vahel. Tegelt algas ssee juba paldiskist. 1870nendatest alates ehitati raudteeliine järjest juurde- Tapalt läks see läbi nüüd, sealt ehitati edasi tartusse. (1876). Raudteeliini pikendati Tartust valga kaudu Riiga ja sealt edasi juba üle Eesti. 19 sajandi viimasel
annaabi.ee 
