üldisest sessioonil valitsevast meeleolust, mida vabatahtlikud peavad looma. Samuti kasvasid ka aja jooksul vabatahtlike ülessannete hulk. Esialgu oli see vabatahtlikele lihtsalt kurnav, kuid hea koordineerimine ja motiveerimine ning ka hotellimajutus ja rikkalikud söögikorrad suutsid siiski vabatahtlikke reipana hoida. Kuid aja möödudes vahetus vabatahtlike koordinaator, kes vabatahtlike motiveerimise asemel hakkas neile vaid telegeerima ülessandeid. Vabatahtlikud ei saanud ka toe osas enam pöörduda organisiatsiooni juhi poole, kuna juhil ei olnud lihtsalt enam aega neid juhendada, ja see töö oli jäänud vaid vabatahtlike koordinaatorile. Selle olukorra süvenedes lahkus organisiatsioonist enamus vabatahtlikke ja nende asemele tulid uued vabatahtlikud, kelle koolitamiseks ei leitud aega, ning neid motiveeriti vaid hotellis ööbimiste, spa ja toidukordadega restoranis. See lõi olukorra, kus
korporatsioonide järgi. Korporatsiooni kuulusid ühe tootmisharu tööandjad ja töövõtjad. Korporatsiooni eesotsas oli valitsuse liige või Mussolini enda poolt nimetatud isik. Peale selle kuulusid igasse korporatsiooni veel fašistliku partei poolt saadetud usaldusmehed. Korporatsioonid ühtekokku moodustasid Korporatsioonide Rahvusliku Nõukogu. Kui Mussolini 1930. aastal parlamendi laiali saatis, hakkasid korporatsioonid oma esindajaid parlamendi alamkotta telegeerima. Peale selle „valiti“ saadikud parlamenti veel Fašistliku Suurnõukogu nimekirja järgi. Nii kujuneski tüüpiline korporatiivne riik. Mussolini ise kirjutas: „Fašism mõistab riiki kui absoluuti, millega võrreldes kõik üksikisikud või isikuterühmad on relatiivsed, arvestatavad üksnes nende suhetes riigiga.“ Selle riigi kodaniku kohta ütles ta: „Fašistliku riigi kodanik ei ole enam isekas indiviid, kellel on antisotsiaalne õigus mässu tõsta ühiskonna seaduste vastu
süsteemi arendamine. Tema ülesandeks on edendada firma siseseid süsteeme ja neid võimalikult ühtlustada. Ühe toaliste arvestuste ja aruandlus süsteemide rakendamine võimaldab säästa resursse. Oluline on saavutada maksimaalsed kulude kärped, kuid innovatsioon ei tohi muutuda ülemääraseks kokkuhoiuks. Kõiki toodud ülesandeid ei saa lahendada finantsjuht üksinda. Selleks peab ta teatud funksioonid telegeerima erinevate üksuste juhtidele. Tema ülesandeks on nende tegevuste kordineerimine, eriti spetsiiflistes valdkondades, kus vajatakse mingeid erialaseid teadmisi ja oskusi. Uuendused juhtimisprotsesis: Äripartnerite hankimine, mis on oluliseks finantsjuhi töölõiguks, tähendab keskonna muutuste igakülgset arvestamist, mis ei puuduta üksnes rahandusküsimusi vaid mõjutavad ka tootmisüksusi, seetõttu peavad
annaabi.ee 
