televisiooni üle interneti. Ericssoni hinnangul saab ettevõte peale Mediaroom IPTV ostu 25 protsendi suuruse turuosaga maailma suurimaks IPTV-pakkujaks. Microsofti Mediaroomi platvormi kasutatakse üle maailma rohkem kui 40 operaatori poolt 22 miljonis digiboksis. Tehing viidi lõpule 5. septembril 2013 ja tulemuseks oli Ericsson Mediaroom. Ericssoni ajalugu Eestis ulatub aastatesse 1929-1940, kui Tartus tegutses Tartu Telefonivabrik. Tartus alustas riiklik telefonivõrk tööd 1. jaanuaril 1900. A./S. Tartu Telefonivabriku aktsiatest kuulus enne II Maailmasõda 57% välismaalastele. Suurim aktsionär oli Ericsson ( 51% ), kes oli ka ettevõtte rajaja. Ericssoni on Eestis esindatud alates 1991. aastast. 1996. aastal alustas juriidilise isikuna tegevust Ericsson Eesti AS, mille peamiseks tegevusalaks oli Ericssoni seadmete müük ja hooldus. Alates 2009.aasta augustist
tabanud ka sajandivahetuse ülemaailmne majkriis, mida raskendas omakorda 1907(?) Euroopa majkriis. 1910 hõivad metallitööstus konkurentsitult II koha. I MS eel sai Tlnast Eesti tähtsuselt II tööstuslinn, mis jäi alla ainult Narvale. Tallinna sadam, Tallinna raudtee, Vagunitehas Dvigatel (ca 1600 töölist), Franz(?) Krulli metallitööstus (üle 500 tööliselt). 20. sajandi alguses ka aparaadiehitus, elektrimasinaid tootev ev Volta. 1907 Tartu telefonivabrik, mis samuti põhines Eesti kapitalil. Kogu metallitööstusele andsid uued dimensioonid Tallinnasse rajatud 3 suurt sõjalaevatehast. Kohalikul toorainel põhinevatel tööstusharudel on märkimisväärne osa pudutööstus, eelkõige paberi- ja tselluloositööstus. Paberi kasutamise plahvatuslik kasv 19.-20. saj vahetusel. Tehnoloogiline läbimurre: seni oli paberit valmistatud tekstiilijäätmetest, 20. saj algul puidutselluloosist. 1899. asutati Tlnasse
Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon
annaabi.ee 
