Täitjad : Anneli Kaldamäe Triin Hommuk Tarvo Kesküla Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid Telefonikeskjaam Ericsson MD-110, analoogtelefon TA-68, analoog-ostsillograaf C1- 65A, digitaalostsillograaf C9-8, takistusmagasin. 5.1. telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" Voolu mõõtmiseks ühendasime telefoniliiniga järjestikku takisti (100 ), et tööreziimid oluliselt ei muutuks. 100
Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Analoogtelefon Aruanne Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil. Ühendasime liini järjestikku väikese takistusega
Kodune töö ( Ajalugu ) Riiete külge kinnitatav mikrofon, KGB-st. Selle mikrofoniga on lindistatud palju tähtsaid jutte seoses Eesti Vabariigi välja kuulutamisega. Stalin on isegi selle mikrofoni lindistust kuulnud ,kui Eesti tahtis vabaks saada. Ja selle mikrofoni pärast kuulutas Venemaa meile sõja. KGB abivahendid telefoniliinile vahele lülitumiseks kõnede pealtkuulamise eesmärgil. Spioonid kuulasid tähtsate inimeste kõnesi pealt ja kaebasid ära. Seda telefoni on väga tähtis inimene käes hoidnud. Lusikas, valmistatud Dzezdõ sunnitöölaagris töökohalt varastatud traadist sulatatud alumiiniumist, valatud märjast liivast vormi. Lusikat kasutati laagri köögist toodud jämeda soola jahvatamiseks narilaual. Ja vahepeal,kui lusikaid ei olnud siis söödi ka sellest. Nii palju vange on selle lusikaga
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegi: Regina Feldman Töö tegemise aeg: 10. september 2013 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 100 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning
Telefoniaparaadist on võrku ühendatud ainult vahelduvpingele (sissetulev kõne) reageeriv kõlisti. Rezhiimis 'toru hargilt võetud' voolab võrgus nõrk (tugevate voolude korral tekiksid probleemid telefonikeskjaamade ehitamisel) alalisvool. Tänu suhteliselt suurtele pingetele, rakendub abonentliinis vool (võimalus kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se vahelduvpinge rakendamisega telefoniliinile (telefoni kell heliseb). Telefoniabonent saadab valitud numbri keskjaama liini korrapärase lahti- ja kokkuühendamisega (impulsside arv = telefoninumbri osa). Telefonide elektriskeemides kasutatakse tervet hulka erinevaid lahendusi, hoidmaks ära kõne kostmise (kaja) aparaadi mikrofonist sama aparaadi kuularisse, kuid tagades samal ajal katkematud vooluahelad kuulari ja vastasabonendi ning mikrofoni ja vastasabonendi vahel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud:
.................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. 2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77
kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega. Kõnekeskustes ja muudes töökohtades võivad töötajad kokku puutuda akustilise sokiga. on see kõrvaklappidest kuuldava kõrgsagedusliku müra äkiline suurenemine; selline müra võib olla põhjustatud sekkumistest telefoniliinile. Kokkupuude selliste mürasokkidega võib põhjustada kõrvas valu, kõrva kahjustada ning olla teguriks tööstressi tekkimisel. Iga kuulmislangus ei ole püsiv. Lühike kokkupuude tugeva müraga, näiteks muusika ööklubides, või selline impulsiline müra nagu plahvatused, võib põhjustada ajutise kõrgete helide mittekuulmise ning tinnituse, kusjuures normaalne kuulminetaastubpaaripäevapärast. Seda nimetatakse ajutiseks kuulmislanguseks Kasutatud kirjandus: 1. G
Labor 1. Telefoni juhtmepõhine analoogliides. Laboratoorse töö tegid: Töö tegemise aeg: 1 september 2011 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Osa 1 voltmeetriga Analoogliidese parameetrite mõõtmine Etteantud takisti väärtusega 65 oomi on ühendatud vastavalt mõõteskeemile joonis 1. Mõõtsime alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning
Kuuba kriis, mis leidis aset Külma sõja alguses, oli ikkagi rahumeelselt lahendatud kriis võidurelvastumise perioodil. Samas oli see ka üks kõige ohtlikumaid kriise, kuna oli olemas reaalne oht tuumasõja alustamiseks USA ja NSV Liidu vahel, kelle suhted olid juba niigi tervad. Mõlemad riigid olid valmis iga hetk sõda alustama ning USAs oli koguni väljakuulutatud üldmobilisatsioon. Kriisil oli ka positiivsed küljed pannes aluse pidevalt töötavale telefoniliinile kahe suurriigi vahel ehk ,, kuum liin", teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping, mis keelas tuumarelvade katsetamise kosmoses, vees ja atmosfääris; lubatuks jäid ainult maa-alused katsed. Kõige rohkem võitis sellest kriisist vast aga Kuuba, kes vabanes blokaadist ja sai endale liitlase NSV Liidu näol.Fidel Castro kindlustas aastakümnetaks oma võimu.Kaotasid ka kõige rohkem