andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas.
3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam
tõttu. Sensoorsed nägemisteed Teadlik genikulostriaat - Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas. Nende tõttu oleme 4h päevast pimedad. Silmaliigutuste mõjul saadud info paneb kokku alles aju. Nägemisega seotud häired: - Visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad
annaabi.ee 
