komponentide aatomite vahel. Üldiselt võib kahest komponendist koosnevad keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Kristallivõret kooshoidvatest sidemetest lähtuvalt eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid, seda tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele
Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paraleeltasapinnaline tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid
madala moondeastme peitkristalseis, väga ôhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lôhenevuse" e. klivaazhina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedateheledate mineraalide vööndilise vaheldumise gneisilise e. vöödilise tekstuurina. Kurrutusprotsessides lähevad kôik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi pôhimassist suuremad porfüroblastid, vôi nende kogumid, eriti kui nad on veel lapikuks deformeeritud, annavad kivimile silmilise e. läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, vôrkjat, laigulist jt. tekstuure. 37. Kuidas tekib maavärin? Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine
pöök,tamm. · Tamme puit muutub vees seistes tume pruuniks või isegi mustaks siis võib teda nimetada mustaks tammeks,teatud kirjanduses kasutatakse sõna sootamm. · Ebanormaalse värvuse ilmnemine viitab puiduhaigustele ehk mädanikele. · Värvus omandab suurt tähtsust puidu kasutamine mööblitööstuses,lisaks selle aitab eristada puiduliike ja kaa haigus avastada.mõningaid haigusi kasutatakse ära ka viineeri tööstuses Puidutekstuur · Tekstuuriks nim. Aastarõngaste,säsikiirte,puidukiudude ja soonte poolt puidu pinnale moodustatud joonis. · Tekstuuril on otsene seos puiduehitusega.Korrapärase ja lihtsa ehituse tõttu on okaspuidu tekstuur silmale vastu võetav seevastu paljud lehtpuu liigid paistavad silma oma keerulise ehituse ja huvitava ja omapärase tekstuuriga näitlikuse osa. · väga tähtis on tekstuuri juures ka lõikesuund.
antud terase koostisele faasidiagrammil Fe Fe 3C. Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse külmdeformeeritud teraste struktuuri ja plastsuse taastamiseks. Teatavasti metalli plastsel deformeerisel alla rekristalliseerimise temperatuuri (mis on terase korral 600 650 0C) see kalestub, mille tulemusena kasvavad tugevuse ja kõvaduse näitajad plastsus aga langeb. Metalli terad saavad piklikku kuju, sellist struktuuri nimetatakse tekstuuriks. Juhul, kui metalli kalestumine ei takista selle kasutamist (armatuuriteras betoonis), või on isegi soovitav (traat terastrossides), lõõmutust ei tehta. Kui aga madal plastsus hakkab takistama metalli edasist deformeerimist, siis on vaja teha metalli rekristalliseerimist. Tavaline rekristalliseerimise temperatuur on 650 7000C. Selle temperatuuri seisustamisel ja aeglase jahutuse tulemusena deformeeritud terade asemele tekivad uued polüeedrilise kujuga
Kohvi viskoossus aga sõltub joogis sisalduvatest valkudest ja kiudainetest. Espresso tekstuur on keskmiselt ja tumedalt röstitud ubade tõttu täidlasem kui kergelt röstitud ubade korral, selle happesus aga on väiksem. Kohviubade röstimise tase avaldab otsest mõju kohvi konsistentsile tassis. Mida rohkem on ube röstitud, seda enam eraldub neist naturaalseid õlisid. Kohvi valmistamisel satuvad need õlid kohvitassi ning tekitavad kohvi raskuse ja täidluse aistingu. Seda nimetataksegi tekstuuriks, mis võib olla nii kerge nagu veel, kui ka raske nagu täispiimal. (Ibid) Aroom Aroom on meelitav, isuäratav lõhn. Eristatakse üheksat enimtuntavat kohviaroomi, mis sõltuvad kohviubade röstimistasemest: süsine, pikantne, vaigune, šokolaadine, karamelline, pähkline, taimne, puuviljane ja lilleline. Nagu ka veinitundjatelt, nii nõuavad need peened aroominüansid kohviarmastajateltki palju laiema sõnade ja maitsetunnetuse kirjeldamise valiku kasutamist. (Ibid)
annaabi.ee 
